Pavel Pinigin

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Pavel Pavlovitš Pinigin (jakuudi keeles Павел Павлович Пинигин; sündinud 12. märtsil 1953 Tšuraptša rajoonis Jakuudi ANSV-s) on jakuudi maadleja ja treener, olümpiavõitja, Põhjatähe ordeni kavaler.

Ta võitis vabamaadluses I kergekeskkaalus 1976. aasta suveolümpiamängudel Montréalis kuldmedali. Ta on kolmekordne maailmameister (1975, 1977, 1978), Euroopa meister (1975) ja kahekordne NSV Liidu meister. Kahel korral on ta võitnud maailma karika (1976, 1977). 1993. aastal tuli ta maailmameistriks veteranide klassis.[1]

Alates 2013. aastast on ta Sahha (Jakuutia) Vabariigi Riigikogu (Il Tümene) liige.

Haridustee ja töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Pinigin on Tšuraptša Spordiinternaatkooli kasvandik, 1966. aastast treenis tuntud treeneri Dmitri Korkini juhendamisel.[1] Ta lõpetas 1976. aastal Kiievi Riikliku Kehakultuuriinstituudi. Ta on töötanud maadlustreenerina Ukraina NSV-s, 1990. aastatel Sahha maadluskoondise riikliku treenerina ning tegutsenud rahvusvahelise kategooria tippklassi kohtunikuna.[1]

Aastatel 1987–2009 töötas ta Sahha siseministeeriumi süsteemis. Ta on lõpetanud Venemaa Siseministeeriumi Akadeemia ja välja teeninud miilitsapolkovniku auastme.[1]

Aastatel 2010–2011 oli ta Sahha (Jakuutia) Vabariigi kehakultuuri ja spordi riikliku komitee aseesimees. 2013. aastast kuulub ta Jakutskis asuva Sahha (Jakuutia) Vabariigi Kõrgema Spordimeisterlikkuse Kooli juhtkonda[2].[1]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Pavel Pinigin võttis naiseks kirgiisitar Marija Pinigina (tutvusid 1980. aastal), kes samuti võistles Ukraina eest. Peres on kolm poega – Pavel, Timir ja Šamil. Kui pereisa tippspordi karjäär läbi sai, kolis pere Pinigini kodumaale Jakuutiasse. Elama asuti Jakutskisse. Marija parimaks spordisaavutuseks jäi kuldmedal kergejõustikus 1976. aasta suveolümpiamängudelt Soulist.[4]

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1984: "Путь к Олимпу". Кн. изд-во, Якутск (noorsooraamat)[5]
  • 1990: "Дело жизни моей – борьба". Здоровья, Киев (memuaarid)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]