Paul Truusmann

Allikas: Vikipeedia
Paul Truusmanni portree
Paul Truusmann
Paul Truusmanni haud koos hauatähisega Tallinna Siselinna kalmistul
Paul Truusmanni haud Tallinna Siselinna kalmistul

Paul Truusmann (31. jaanuar (19. jaanuar vana kalendri järgi) 1888 Tallinn12. oktoober 1936 Nõmme) oli eesti pedagoog.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Paul Truusmann sündis Tallinnas, kus omandas ka alg- ja keskhariduse. 1906. aastal lõpetas Tallinna Nikolai Gümnaasiumi. Seejärel õppis Peterburi ülikooli ajaloo- ja filoloogia teaduskonnas, mille lõpetas I järgu diplomiga 1910. aastal. Ülikooli lõpetamise järel oli aastatel 1911–1917 vene keele ja filosoofia õpetaja Tallinna Aleksandri Gümnaasiumis. 1917. aastal evakueerus koos kooliga Lõuna-Venemaale, kus töötas ja elas 1920. aasta juunini. 14. novembrist 1920 kuni 1. augustini 1923 oli Petseri Gümnaasiumi direktor. 1. augustil 1923 viidi üle ajaloo ja psühholoogia õpetajaks Võru Õpetajate Seminari, kus töötas kuni 1. augustini 1930. Seminari kõrval töötas alates 1. augustist 1927 ka Võrumaa Rahvahariduse Seltsi Poeglaste Gümnaasiumis ja Võrumaa Rahvahariduse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis ning Võru Naiskutsekoolis, andes tunde ajaloo, filosoofia, kodanikuteaduse ja vene keele alal. Seminari sulgemise järel 1. augustil 1930 asus elama Tallinnasse Nõmmele ning tegutses edasi filosoofia ja vene keele õpetaja ning lektorina Tallinna Kolledžis ja rahvaülikoolis, andes vahetevahel tunde ka teistes koolides. Tallinnas elades töötas lühemat aega ka Tallinna perekonnaseisuametis. Tegi kaastööd ajakirjale Kasvatus. Paul Truusmann tegi enesetapu ja suri 12. oktoobril Nõmmel ning on maetud Tallinna Siselinna kalmistule[1].

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Paul Truusmanni isa oli tsaariaegne riigiametnik, Tallinna tsensor Jüri Truusmann. Ema Aleksandra (sündinud Troitski) oli venelanna, õigeusu preestri Pavel Troitski tütar. Tal oli ka kaks õde, kellest üks suri noorena. Paul oli 1911. aastast abielus Eesti õigeusu vaimuliku Joann Johansoni tütre Valentina Johansoniga, keda tundis juba lapsepõlvest, kui nad koos Laiuse kirikla hoovis mängisid.[viide?]

Artiklid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tahtejõu kasvatamise probleem. Kasvatus, nr 4-8, 1925.
  • Kavatusliku mõju piirid. Kasvatus, nr 5-7, 1926.
  • Märkusi ajaloo õpetamise kohta õpetajateseminarides. Kasvatus, nr 10, 1926, lk 289-291.
  • Ideede assotsiatsioon meie psüühika, eriti intelligentsi, põhialusena. Kasvatus, nr 3, 1931.
  • Tähelepanu kasutamise võimalusi kasvatuslikul alal. Kasvatus, nr 4, 1931, lk 152-155.
  • Õpetaja esimene tund klassis. Kasvatus, nr 5, 1931, lk 195-197.
  • Tundide ettevalmistamisest. Kasvatus, nr 9, 1931, lk 416-419.
  • Assotsiatsioon ja eksamid. Kasvatus, nr 5, 1933, lk 196-199.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Paul Truusmann surnud[alaline kõdulink] – Õpetajate Leht, 16. oktoober 1936

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]