Paul Schilling
Parun Paul Ludwig Schilling von Cannstatt (venepäraselt Павел Львович Шиллинг; 5. aprill/11. aprill 1786 Tallinn – 25. juuli/6. august 1837 Peterburi[1][2]) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi diplomaat ja insener.
Ta tegutses aastatel 1803–1812 Venemaa saatkonnas Baieri kuningriigis.
Telegraaf[muuda | muuda lähteteksti]
Schilling ehitas maailmas oletatavalt esimese elektritelegraafi. 1832. aastal demonstreeris ta signaalide kaugedastust läbi kaabliga ühendatud telegraafiaparaatide oma Peterburi korteris eri tubades.
Tema telegraafiaparaadis näitas nõel telegraafikoodi abil sõnumis sisalduvaid tähti. Ta tarvitas esimesena praktikas kahendsüsteemi signaalide edastamiseks.
Schillingi aparaadi näidis paigaldati 1835. aastal maa-aluse kaabliga Vene Admiraliteedi hoonesse. Kavandati ka töötavat liini Kroonlinna ja Peterhofi lossi vahele, kuid plaanist loobuti pärast Schillingi surma.[1]
Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]
- 2009 IEEE nimetas Schillingi panust elektritelegraafi arendusse üheks elektrotehnika ajaloo verstapostiks[3]
- 1982 Nõukogude Liidu postmark Paul Schillingi portreega
- Schillingi telegraafi 1832. aastast pärinevat aparaati on nimetatud A. S. Popovi Kommunikatsiooni Keskmuuseumi tähtsaimaks eksponaadiks[viide?]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 A. A. Huurdeman. "The worldwide history of telecommunications". Wiley-IEEE, 2003. P. 54
- ↑ БСЭ, 1969-1978. "Шиллинг, Павел Львович"
- ↑ Milestones:Shilling's Pioneering Contribution to Practical Telegraphy, 1828-1837 IEEE Global History Network
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- БСЭ, 1969-1978. "Шиллинг, Павел Львович"
- A. A. Huurdeman. "The worldwide history of telecommunications". Wiley-IEEE, 2003 ISBN 0-471-20505-2
