Paul Rohtlaan

Allikas: Vikipeedia
Paul Rohtlaan

Paul Rohtlaan (kuni 8. aprillini 1938 Paul Rothgänger; 10. jaanuar 1930 Tapa4. aprill 2020) oli eesti laevakapten.

Haridustee[muuda | muuda lähteteksti]

Ta õppis aastatel 1937–1943 Kadrina algkoolis, 1943–1945 Rakvere keskkoolis ja 1945–1950 Tallinna Merekoolis (pärast sõda 1. lennus)

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Paul Rohtlaan töötas 40 aastat Eesti Merelaevanduses.

1. mail 1950, kui ta määrati III tüürimehena reservi, oli see veel Eesti Riiklik Merelaevandus.

1950. aasta 30. detsembril saadeti ta laevale Korsun-Ševtšenkovski I klassi madruseks. 1951. aastal sai Paul Rohtlaan sama laeva III tüürimeheks. 1953. aasta märtsis määrati ta II tüürimeheks aurulaevale Gattšina. 1956. aasta augustis määrati Rohtlaan vanemtüürimeheks laevale Šemahha.

1959. aastal sai ta Eesti Merelaevanduse kaubalaeva Jaan Kreuks kapteniks.[1] 1963. aastast oli Rohtlaan kaubalaeva Kõpu kapten.

Aastatel 1986–1989 oli ta Nõukogude Liidu Mereministeeriumi esindaja Taanis Kopenhaagenis 1989–1990 Eesti Merelaevanduse Päästekoordinatsioonikeskuse ülem. 1993–2003 töötas ta Eesti Rannavalve ja seejärel Veeteede Ameti valvekoordinaatorina.

NLKP liige aastast 1960, EKP Keskkomitee liige 1964–1966.

Merereis ümber Aasia, Aafrika ja Euroopa[muuda | muuda lähteteksti]

1969. aasta augustis võttis Kõpu kursi Arktikasse Kolõma jõele. Pärast kauba mahalaadimist selgus, et jää oli tagasitee sulgenud. Mööda Kirdeväila minnes väljuti Vaiksele ookeanile. Külastades teel nelja Jaapani sadamat ja Singapuri, jõudis Kõpu viie kuu pärast tagasi Tallinna. Suessi kanal oli sõjategevuse tõttu suletud ja seepärast tuli sõita ka ümber Aafrika. Kokku läbiti sel reisil 25 000 meremiili.

See oli esimene Eesti Merelaevanduse laeva reis ümber Aasia, Aafrika ja Euroopa.[2] [3]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ants Pärna (2008). Paul Rohtlaan, laevakapten. Tallinn: SE&JS.
  2. Enn Kreem, toim (2006). Eesti laevanduse aastaraaamat. Eesti: Sekstant. Lk 65.
  3. Ants Pärna (1975). 100 Laeva. Tallinn: Valgus. Lk 144.