Paul Oras

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Paul Oras (22. aprill 1897 Tallinn8. juuli 1943 Moskva) oli eesti päritolu Nõukogude sõjaväelane (1. järgu sõjaväeinsener, vastab Eesti kaitseväe kolonelile), diplomaat.

Ta osales Vene kodusõjas. Töötas ka Nõukogude Venemaa teenistuses diplomaadi ja sõjaväeluurajana.[1] Aitas organiseerida Eestis kommunistide 1. detsembri mässu ja hiljem Hispaania kodusõjas punast laevastikku.

Langes 1939. aastal põlu alla ja suri 1943. aastal stalinlike repressioonide ohvrina.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa oli Tallinna linnavolinik Jüri Oras ja isa vennapoeg (lellepoeg) oli tõlkija ja kirjandusteadlane Ants Oras.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Лурье, В. М.; Кочик В. Я. (2003). ГРУ: дела и люди (Россия в лицах). Олма-Пресс. pp. lk. 279. ISBN 5765414990. 

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Миндлин Э. Л. «Красин» во льдах. — М.: Детгиз, 1961
  • "Oras, Paul". // Mereleksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 1996. Lk 302
  • В. М. Лурье, 2003. ГРУ: дела и люди (Россия в лицах). Олма-Пресс. ISBN 5765414990. Lk 279 (tema biograafia). Raamat on saadaval ka andmebaasist Google Books: [1]
  • Лурье В. М. Военно-морская разведка СССР (1918—1960-е г.г.). Справочник. Издательство «Дмитрий Буланин», СПб., 2009. ISBN 978-5-86007-588-7
  • Tiina Tamman. "Paul Oras – punane admiral". Argo. Tallinn 2016
  • Olev Liivik. "Punase "admirali" saatus. // Sirp, 20. jaanuar 2017. Lk 31