Paul Herem
Paul-Nikolai-Johann Herem VR II/3 (perekonnanimi kuni 1939 Hermann; 26. jaanuar/7. veebruar 1898 Kaarma mõis, Vao vald, Virumaa – 12. mai 1983 Tallinn) oli eesti insener.
Ta osales 1918. aastal Tallinnas Omakaitse ja Kaitseliidu tegevuses, Vabadussõjas soomusrongil Kapten Irv (kapral, 1919), sai põrutada. Vabadusristi II liigi 3. järk 18. veebruaril 1925. Sai Hõreda mõisast eraldatud Paemõisa talu Juuru vallas Harjumaal, müüs selle 1932 ära. Alates 1923. aastast oli SÜÕ konstruktor-joonestaja, ETK ekspediitor, tehnik-hindaja raudteevalitsuses, konstruktor ringhäälingus.
Novembris 1933 mõisteti majanduskuritegude pärast kaheksaks kuuks vangi, vabanes veebruaris 1934, veebruaris 1940 sai Vabadusristi ja õigused tagasi. Kaitseliidu Tallinna maleva Kalevi malevkonna ja VRVÜ Tallinna osakonna liige. Nõukogude ajal töötas insenerina. Lipnik 1978?
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Sõjaväelane Martin Herem on tema lapselaps.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 31. mai 1940, Uus Eesti,, Perekonnaseisuteateid. Registreeritud Tallinna linna perekonnaseisuametis. Paul-Nikolai-Johann Herem ja Aleksandra Ervast