Erakond Parempoolsed
| Erakond Parempoolsed | |
|---|---|
 | |
| Esimees | Lavly Perling |
| Asutamine | 2022 |
| Ideoloogia |
parempoolsus neoliberalism |
| Kohti Riigikogus | 0 |
| Liikmete arv | 632 (14.01.2024) |
| Koduleht | parempoolsed.ee |
Erakond Parempoolsed on 2022. aastal asutatud Eesti erakond.
Organisatsioon[muuda | muuda lähteteksti]
Erakonna asutamisel 18. augustil 2022 valiti partei esimeheks Lavly Perling.[1] Erakonna juhatuse liikmeteks said Siim Kiisler, Kristjan Vanaselja, Tõnis Kons, Kati Kuusk, Indrek Luberg, Inga Kupp-Silberg, Andres Kaarmann, Kadri Tillemann, Merle Raun, Henrik Aavik, Andero Laur, Karel Kuningas, Jaagup Ainsalu ja Ann Räämet.[2][3]
Vaated[muuda | muuda lähteteksti]
Erakonna asutamise järel teatas Parempoolsete esimeheks valitud Lavly Perling, et nad on Eesti ainus parempoolne erakond.[4] Tema sõnul keskenduvad Parempoolsed ennekõike majanduskasvule ja Eesti inimeste varalise jõukuse kasvule ning seda soovitakse saavutada parempoolse majanduspoliitikaga, vastanduses nõnda toetuste ja raha lauskülvamisele.[5]
Politoloog Tõnis Saartsi hinnangul on erakond maailmavaateliselt parempoolne ja paistab lubavat "tagasi tuua vanas stiilis neoliberalismi oma kasinuspoliitika ja minimaalriigiga".[6] Tema arvates sarnanevad Parempoolsed profiililt eelkõige erakonnale Eesti 200 ja selle toetajad võiks olla vanades erakondades pettunud liberaalsemad inimesed.[7]
Politoloog Martin Mölderi hinnangul on partei parempoolne ja sotsiaalliberaalne[8] ning selle sõnum langeb suuresti kokku Eesti 200 omaga.[9]
Politoloog Rein Toomla on Parempoolsete manifesti alusel järeldanud, et erakond peab suurimaks probleemiks riiklikke toetusi ning soovib, et inimestel oleks rohkem omavastutust, selle asemel, et riigile lootma jääda. Partei valijad võiksid seega olla inimesed, kes nõustuvad, et riik toetab ja sekkub liiga palju.[10]
Politoloog Andres Reiljan, toetudes 2023. aasta Riigikogu valimiste eel Eesti Rahvusringhäälingu uudisteportaali ja Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi koostöös valminud Valijakompassile, on hinnanud Parempoolsete ideoloogiat majandusküsimustes selgelt neoliberalistlikuks ja väärtusküsimustes pigem liberaalseks, ehkki hägusaks.[11]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
2020. aasta 23. juulil lõid 111 Erakond Isamaa liiget parteisisese ühenduse Parempoolsed. Avaldatud manifestis teatati, et "liikmeühenduse eesmärk on seista läänelike väärtuste ja parempoolse maailmavaate eest ning astuda vastu äärmuslusele Eesti poliitikas". Parempoolsete eestvedaja Kaido Kukk ütles, et nende soov on suunata erakonna poliitikat. Ühendusega liitusid teiste hulgas ka Riigikogu liikmed Siim Kiisler ja Mihhail Lotman, mitmed kohalike omavalitsuste juhid ning kunagine Res Publica eestvedaja Tõnis Kons.[12][13][14] Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et tal on ühenduse sünni üle hea meel, kuid pidas küsimusi tekitavaks, et see loodi tema ja enamuse parteiliikmete teadmata.[15] Ühenduse esimeheks valiti Kristjan Vanaselja.[16]
Parteisisese konflikti tekitas Parempoolsete rahulolematus Jüri Ratase valitsuse (kuhu kuulus ka Isamaa) plaanitud rahvahääletusega teemal, kas abielu peaks olema põhiseaduses määratletud vaid mehe ja naise liiduna. Parempoolsed teatasid, et riik ei peaks isiklikku ellu sekkuma ja nad ei toeta põhiseaduse avamist päevapoliitilistel kaalutlustel ega seaduste kehtestamist rahvahääletuse teel.[17][18][19] Kui referendumi korraldamise eelnõu parlamenti jõudis, väljendasid Parempoolsed toetust Isamaa riigikogulastele, kes referendumit ei pooldanud[20][21] ning tegid enne otsustavat hääletust Isamaa ja Keskerakonna Riigikogu fraktsioonidele avalduse, kus kutsuti abieluküsitluse eelnõud Riigikogu menetlusest tagasi võtma.[22]
Politoloogide Tõnis Saartsi ja Martin Mölderi hinnangul esindasid Parempoolsed erakonna mõõdukamat ja liberaalsemat tiiba, kellel partei sees siiski väga laia kandepinda polnud. Mölder märkis, et Parempoolsete seas andsid tooni endised Res Publica liikmed ja ka Saarts nägi erakonna sisepingete allikana isikutevaheliste vastuolude kõrval ka 2006. aastal toimunud konservatiivsema Isamaaliidu ja liberaalsema Res Publica ühinemist.[23][24][25][26]
2021. aasta juunis toimunud Isamaa suurkogul kandideeris partei esimeheks senise juhi Helir-Valdor Seedri kõrval ka Parempoolsete esindaja Lavly Perling,[27] kes sai 367 häält Seedri 784 vastu.[28]
2022. aasta märtsis heitis Isamaa eestseisus erakonnast välja 4 juhtivat Parempoolsete liiget (Lavly Perling, Siim Kiisler, Kristjan Vanaselja ja Tõnis Kons). Helir-Valdor Seeder ütles, et need inimesed olid erakonna poliitikat järjepidevalt avalikult rünnates parteid kahjustanud.[29] Seejärel kokku kutsutud Parempoolsete üldkogu otsustas Isamaa koosseisus tegevuse lõpetada, jätkata iseseisvalt ja võtta plaani uue erakonna loomise.[30][31] Väljaheidetud kritiseerisid ka Parvel Pruunsilla mõju Isamaa erakonnale ja väidetavat suunda vasakpopulismi ning avaldasid lootust, et õigussüsteem hakkab selle erakonna suurrahastaja tegevusele tähelepanu pöörama.[32]
Erakond Parempoolsed asutati 18. augustil 2022. Esimeheks valiti Lavly Perling, kes oli ka ainus kandidaat.[1][4]
2023. aasta Riigikogu valimisteks seadsid Parempoolsed üles täisnimekirja ehk 125 kandidaati.[33][34] Kampaaniat tehti loosungi "Mõistuse hääl" all ja põhisõnumiks seati, et ümberjagamise asemel tuleb keskenduda majanduskasvule. Eesmärgiks seati 7 parlamendikoha saamine.[35] Valimistel said Parempoolsed 2,3% häältest, millega jäädi alla valimiskünnise ja riigikogukohtadeta, kuid kvalifitseeruti riiklikule toetusele 30 000 eurot aastas.[36]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Parempoolsetest sai erakond, juhiks valiti Perling. ERR, 18. august 2022
- ↑ Erakond Parempoolsed. Äriregister. Vaadatud 23. oktoobril 2023
- ↑ Juhatuse liikmed Parempoolsete kodulehel. Vaadatud 23. oktoobril 2023
- ↑ 4,0 4,1 VIDEO ja FOTOD | Parempoolsed tegid erakonna. Lavly Perling: oleme nüüd Eestis ainuke tõeliselt parempoolne erakond. Delfi, 18. august 2022
- ↑ Parempoolsetest sai erakond, juhiks valiti Perling. ERR, 18. august 2022
- ↑ Tõnis Saarts. Tõnis Saarts: Parempoolsed sisenevad väga konkurentsitihedasse sektorisse. Eesti Päevaleht, 29. juuli 2022
- ↑ Saarts: Parempoolsed hakkavad võistlema Eesti 200 ja Reformierakonnaga. ERR, 16. märts 2022
- ↑ Martin Mölder: poliitikud stardipakkudel. ERR, 2. september 2022
- ↑ Politoloog Martin Mölder: Parempoolsed tõenäoliselt valimistel künnist ei ületa, mõistlikum oleks liituda olemasoleva erakonnaga. Delfi, 16. märts 2022
- ↑ Rein Toomla Parempoolsetele suurt edu ei ennusta: neil tuleb vaest Lavly Perlingut niivõrd ära kasutada kui vähegi võimalik. Delfi, 22. august 2022
- ↑ Andres Reiljan: mida räägib Valijakompass Eesti parteimaastiku kohta?. ERR, 4. märts 2023
- ↑ 111 Isamaa liiget lõid ühenduse, mis lubab kaitsta parempoolsust ja astuda vastu äärmuslusele. ERR, 23. juuli 2020
- ↑ Isamaa sees asutati parempoolne liikumine! Eestvedaja: kõik parteikaaslased on oodatud liituma. Delfi, 23. juuli 2020
- ↑ Kas Res Publicale edu toonud ettevõtja Tõnis Kons on Isamaa-sisese ühenduse Parempoolsed aju?. Delfi, 23. juuli 2020
- ↑ Seeder: Parempoolsete ühendus loodi minu selja taga. ERR, 7. august 2020
- ↑ Parempoolsed valisid esimeheks Kristjan Vanaselja. ERR, 2. oktoober 2020
- ↑ Isamaa räägib koalitsioonilepingule vastu: parempoolsete manifest teeb rahvahääletuse idee maatasa. Delfi, 23. juuli 2020
- ↑ Tüli Isamaas: konservatiivid ründavad Parempoolsete ühenduse üht liidrit. ERR, 10. november 2020
- ↑ Isamaa Parempoolsed ei toeta abielureferendumi korraldamist. Delfi, 11. november 2020
- ↑ Parempoolsete juht: seisame Isamaa riigikogulaste taga, kes referendumi korraldamist ei toeta. Eesti Päevaleht, 13. november 2020
- ↑ Kes kuidas hääletas? Koalitsiooni võit abielureferendumi esimeses lahingus oli ülinapp. Delfi, 14. detsember 2020
- ↑ Parempoolsed kutsuvad Isamaad ja Keskerakonda abieluküsitluse eelnõud tagasi võtma. Delfi, 11. jaanuar 2021
- ↑ TAGATUBA | Isamaa Parempoolsed. Läbi ja lõhki Res Publica. Eesti Päevaleht, 5. august 2020
- ↑ Politoloogid: Isamaa jaoks pole enam häid lahendusi. ERR, 2. mai 2021
- ↑ Martin Mölder: Isamaa karistamine. Partei saab nuhelda konservatiivsuse eest. Eesti Päevaleht, 4. mai 2021
- ↑ Saarts: ei Perling ega Seeder suuda praeguses seisus Isamaad suureks teha. ERR, 16. juuni 2021
- ↑ Lavly Perling kandideerib Isamaa esimeheks. ERR, 2. juuni 2021
- ↑ Isamaa esimeheks valiti tagasi Helir-Valdor Seeder. ERR, 20. juuni 2021
- ↑ Isamaa eestseisus viskas Parempoolsete juhid erakonnast välja. Eesti Päevaleht, 8. märts 2022
- ↑ Parempoolsed otsustavad ühenduse jätkamise üldkogul. ERR, 9. märts 2022
- ↑ Isamaa Parempoolsed jätkavalt iseseisvalt. ERR, 23. märts 2022
- ↑ "Endised isamaalased: kes jäävad pärast Pruunsilla mõju paljastamist Isamaasse, nõustuvad manipuleerimisega" Delfi, 3. august 2022
- ↑ Valimistele esitasid nimekirjad üheksa erakonda ja 11 üksikkandidaati. ERR, 19. jaanuar 2023
- ↑ Parempoolsete valimisnimekirjad. ERR, 20. jaanuar 2023
- ↑ Parempoolsed loodavad riigikogus saada seitse kohta. ERR, 21. jaanuar 2023
- ↑ Vasakpartei ja Parempoolsed hakkavad saama riigitoetust. ERR, 6. märts 2023