Paratuberkuloos
Paratuberkuloos ehk Johne haigus on krooniline seedetrakti nakkushaigus mäletsejalistel, mille põhjustab paratuberkuloosi mükobakter (Mycobacterium avium subspecies Paratuberculosis - MAP). Nakatunud mäletsejalised on veised, lambad, kitsed ja hirved. Esimene veiste paratuberkuloosi juhtum Euroopas oli 1895. aastal ja Ameerika Ühendriikides 1908. aastal. Hilisema aja jooksul on Riikliku Loomatervishoiu Seiresüsteemi hinnangul 70% kõigist USA piimakarjadest ja 5–10% USA lihaveisekarjadest nakatunud loomad.[2][3]
Johne haigus on levinud kogu maailmas. Nakatumine toimub suu kaudu haigustekitajaga saastunud sööda ja joogivee tarbimisel. Kuid see võib levida ka pullide spermas, piimas (ternespiimas - imetajail erituv piim peale poegimist esimestel päevadel) ja emakalt lootele. Kliinilisteks sümptomiteks on kõhulahtisus, kehakaalu langus ja hüpoproteineemiast tingitud tursed. Paratuberkuloosi diagnoosimiseks uuritakse bakterite olemasolu ja DNA-d mäletsejate väljaheiteproovidest. Paratuberkuloosi mükobakteri DNA-d tuvastatakse DNA polümeraas-ahelreaktsioonil (PCR) põhineva metoodikaga. Teisteks metoodikateks on seroloogilised testid (ELISA, komplemendi sidumise reaktsioon, immuundifusioon). Lisaks tuvastatakse haigust antikehadega seerumis ja piimas ning raku vahendatud immuunvastusega. Kõige vastuvõtlikumad loomad on vastsündinud vasikad ja noorloomad.[2][4]
Haiguse ennetamine[muuda | muuda lähteteksti]
Vaktsineerimist kasutatakse Johne tõve tõrjeks mitmes Lõuna-Euroopa riigis ja ka Austraalias, eriti kitsedel ja lammastel, kus karjasisesene levimus vähenes 90%. Vähem tehakse vaktsineerimist veistel, sest see võib takistada tuberkuloosi diagnostilisi uuringuid.
Teine võimalus on geneetiline valik, mille käigus soositakse MAP resistentseid loomi. Lisaks eelnevale on parimaks ennetamise viisiks bioohutusnõete järgimine. Paratuberkuloosist hoidumiseks tuleb kahtlusega loomi laboratoorselt uurida ja haigusetekitaja identifitseerida. Uute loomade toomisel karja tuleb neid hoida karantiinis enne kui nad viiakse teistega kokku. Tuleb vältida karjamaadele või söödakultuuridele sõnniku kasutamist farmidest või karjadest, kus haigust ei diagnoosita või on olemas positiivseid tulemusi. Samuti ei ole soovitatav kasutada põllumajandustehnikat, mis on kokku puutunud haigusega.[2]
Ravi[muuda | muuda lähteteksti]
Paratuberkuloosi ei ole võimalik välja ravida. Ravi on üldiselt suunatud kehakaalu languse ja kõhulahtisuse kliiniliste tunnuste vähendamisele, mis suurendab keskkonna saastumist ja nakatumist paratuberkuloosibakteriga. Põhja-Ameerikas pole lubatud kasutada paratuberkuloosi raviks ravimeid. Kanadas kasutatakse tõrjeks monensiini. Teiste ravimite kasutamisel ei tohi looma kasutada inimtoiduks. Lisanduvad ravikulud on suured ja need kestavad kogu elu. Samuti ei ole ravi kasutamisega tagatud looma paranemine. Isoniasiidi kasutamisel on tulemused varieerunud kiirest ja dramaatilisest paranemisest, kõhulahtisuse taandumisega umbes 2 nädalaga kuni täieliku ebaõnnestumiseni.[2]
Ohtlikkus inimesele[muuda | muuda lähteteksti]
Paratuberkuloosi mükobakterit MAP-i seostatakse inimeste Crohni tõvega, mis on krooniline soolepõletik. See on kõige levinum Euroopas ja Põhja-Ameerikas. MAP tekitab Crohni tõve vaid koos immuunfunktsiooni häirete ja geneetilise vastuvõtlikkusega inimestel. Haigus põhjustab peensoole ja jämesoole haavandeid, aga võib mõjutada ka seedesüsteemi suust pärakuni. Sümptomiteks on tugev vesine või verine kõhulahtisus, krambid, kõhuvalu, palavik, kehakaalu langus ja puhitus. Crohni tõve histopatoloogilised tunnused (kudede haiguslikud muutused) Johne tõvega loomadel. MAP on Crohni tõvega patsientidel leitud geneetiliste sondide (DNA, RNA) abil.[3]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Edwin P. Ewing, Jr. (6. veebruar 2018). "Study: Mycobacteria in Milk and Beef May Be Trigger for Rheumatoid Arthritis". Science News. Vaadatud 07.11.2020.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Sweeney, R. W., Collins, M. T., Koets A. P., McGuirk, S. M. & A. J. Roussel (28. oktoober 2012). "Paratuberculosis (Johne's Disease) in Cattle and Other Susceptible Species". Journal of Veterinary Internal Medicine. Volume 26. United States: Wiley & Sons Ltd. Vaadatud 07.11.2020.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ 3,0 3,1 Uzoigwe, J. C., Gibbs, P. S., Khaitsa, M. L. & P. S. Gibbs (20. aprill 2007). "Epidemiological evidence for Mycobacterium avium subspecies paratuberculosis as a cause of Crohn's disease". Epidemiology and Infection. Volume 135. United Kingdom: Cambridge University Press. Vaadatud 07.11.2020.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Sudakov, M. (13. veebruar 2014). "Paratuberkuloos". Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontroll. Tartu: Eesti Maaülikool. Vaadatud 07.11.2020.