Parasvöötme rohtlad
Parasvöötme rohtla on rohtlavööndi osa, mis hõlmab parasvöötmes paiknevaid rohtlaid. Need on suured avarad alad, kus sademete hulk on aurumisega võrdne. Sademeid on seal kõrbete jaoks liiga palju ja metsade tekkeks liiga vähe.[1] Peamiselt kasvavad seal rohttaimed.
Rohttaimed ajavad juurevõsusid ja taluvad pidevat karjatamist. Rohtlad on väga viljakad - seal elab palju suuri rohusööjaid (saiga, ameerika piison, suur-sipelgaõgija jne). Rohtlates on end raske varjata. Väiksemad loomad (nt mustjalg-tuhkur) kaevavad mustmulda käike. Suuremad loomad liiguvad karjades.[1]
Paiknemine[muuda | muuda lähteteksti]
Rohtlad paiknevad parasvöötme soojemas osas. Naabervöönditeks on poolkõrbed ja lehtmetsad. Rohtlad ei moodusta maakera ümber pidevat vööndit. Põhja-Ameerika rohtlad ehk preeriad paiknevad Kaljumäestiku eelse vööndina. Suurim ühtne rohtla jääb Euraasiasse, täpsemalt kulgeb see Ukrainast üle Venemaa Hiinani välja. Seal nimetatakse seda stepiks. Kohati on rohtlaid ka Ees-Aasias ja Ungaris, kus neid Doonau äärseid rohtlaid nimetatakse pustadeks.[1]
Kliima[muuda | muuda lähteteksti]
Rohtlate kliima on mandriline. Talv on külm ja suvi palav. Seega on õhutemperatuuride amplituud suur. Pika sooja suve ja sademete vähesuse tõttu tekib rohtlates tihti niiskusepuudus, mis suve lõpul võib muutuda põuaks.[1]
Veestik[muuda | muuda lähteteksti]
Jõed[muuda | muuda lähteteksti]
Jõed on rohtlates väga veevaesed, põhjavesi asub sügaval.[1] Enamuse aastast on jõed kuivad, ent tulvavee tekkides on veetase kõrge. Kui puud üldse kunagi rohtlas kasvavad, siis teevad nad seda jõgede/järvede ääres. Suurimad jõed on Missouri, Irtõš ja Colorado.
Peamiseks mullatüübiks on mustmuld, mis on maailmas kõige viljakam muld.
Elustik[muuda | muuda lähteteksti]
Parasvöötme rohtlate elustik on suhteliselt kesine, suuremalt jaolt koosneb see rohttaimedest ja rohusööjatest. Vähem esindatud on kiskjad, närilised, vähe on ka linde, kahepaikseid ja roomajaid. Puid leidub vaid jõgede ja järvede ääres ning küngaste ülemosas.
Parasvöötme rohtlate loomastik koosneb peamiselt rohusööjatest. Sealsed kõrrelised on toiduks paljudele imetajatele, nagu näiteks ameerika piison, saiga ja prževalski hobune.
Sealsed kiskjad on aga väikesed. Parasvöötme rohtlates elavad näiteks marmortõhk, mustjalg-tuhkur, koiott ja lakkhunt. Närilistest on üks omanäolisemaid rohtlahaukur. Lindudest võib rohtlates näha maailma raskeimat lendavat lindu suurtrappi. Veel leidub seal tuttlõokesi jt.