Paraadsamm
See artikkel vajab toimetamist. |

Paraadsamm (ka rivisamm)[1] on pidulikel puhkudel kasutatav ühes rütmis astutav samm näiteks paraadil, auvalve vahtkonnavahetusel.[2]
Paraadsammu kasutatakse pidulikel marssidel, sõjaväeparaadidel ja teistel tseremooniatel. Sõjaväelased marsivad kindlas formatsioonis ja astuvad ühes rütmis, hoides jalgu jäigalt sirgetena.
Sirgejalgne samm pärineb Preisi armeest 18. sajandi keskpaigas ning eristati kahte sammu: puusakõrgusel käiva jalaga Stechschritt (ee k "torkesamm") ja madalamalt, põlvekõrgusel astutav Exerzierschritt. Paraadsammu juurutas 1725. aastal Preisi armees Anhalt-Dessau vürst Leopold I, Saksamaa sõjanõunikud levitasid kommet 19. sajandil Venemaal ja Nõukogude Venemaa levitas selle üle maailma 20. sajandil.
Kuna selle ingliskeelne vaste Preisi paraadsammule, goose step (ee k "hanesamm"), on tänapäeval ingliskeelses maailmas tugevalt seostatud Natsi-Saksamaa[3] ja Nõukogude Venemaaga, on see omandanud inglise keeleruumis negatiivse tähenduse.[4][5][6][7]
Preisi paraadsammu ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Sirgejalgne paraadsamm pärineb 18. sajandist – sarnaselt teiste marsisammudega oli eesmärk hoida sõdureid rünnaku ajal ühtses reas. Paraadsammu rünnakusammuna tõi Saksamaa sõjaväetraditsiooni Leopold I.[8] Venemaal võttis selle kasutusele Paul I poolt.[9]
19. sajandi keskpaigaks asendati musketid vintpüssidega, mis suurendas märkimisväärselt lasketäpsust ning rünnakutele minek kindlas formatsioonis muutis selle ohtlikuks, mistõttu loobuti ka marsisammul rünnakutest. Marsisammu harjutati aga jätkuvalt armeede rividrillis, et arendada ühtsustunnet ning tseremooniatel osalemist.[10][11]


Preisi paraadsamm levis 19.–20. sajandil üle maailma. Esimene laine toimus 19. sajandi lõpul, mil Preisi armee pälvis Prantsuse-Preisi sõja saavutuste eest tunnustuse, mis mõjutas teisi riike selle armee eeskuju järgima. Paraadsamm levis ka pärast Saksamaa kaotust Esimeses maailmasõjas.
Esimene Euroopa väline Preisi paraadsammu kasutusele võtnud riik oli Tšiili, kust see levis edasi teistesse Ladina-Ameerika riikidesse.[12]
Ka Hiina keisririigis võeti Preisi armee eeskujuks ning Hiina Rahvaarmee jätkas seda traditsiooni, osaliselt seoses Saksamaalt pärit armeenõustajatega 1920. aastatel.[13]
Eestis võeti sirgejalgne paraadsamm kasutusele 1930. aastatel kaitseminister Aleksander Tõnissoni ajal.[14] Okupatsiooni ajal ja mõnda aega pärast seda kasutati Nõukogude Venemaa kõrgesammulist stiili, alates 2005. aastast kasutatakse mõõdukama kõrgusega sammu.
Lääne-Saksamaal loobuti sirgejalgsest paraadsammust 1950-aastatel.[15]
Stiilid
[muuda | muuda lähteteksti]Tänapäeval saab eristada euroopalikku stiili, mis toetub Preisi paraadkultuurile ning Aasia kultuuritraditsioonile omast paraadmarssi. Aasia versiooni iseloomulikumad näited on Põhja-Korea ja Hiina, samas kui Lõuna-Korea ja India marsisammul on näha briti mõjutusi.[1]

Itaalia mägijäägrite Bersaglieri marsisamm on aga pigem jooks – ka jäägrite puhkpilliorkestril.[1] Traditsioon tuleneb jäägrite algupärast, jäägrid toimisid mobiilse kergejalaväena, mille ülesanne oli teha üllatusrünnakuid ja vahetada kiirelt asukohta.[16]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 3 4 ERR (18. veebruar 2017). "Major Madis Morel tutvustas erinevaid rivisamme mujalt maailmast". ERR. Vaadatud 9. mail 2025.
- ↑ "Otsing - paraadsamm". sonaveeb.ee. Vaadatud 8. mail 2025.
- ↑ "Waba Maa 2 veebruar 1938 — DIGAR Eesti artiklid". dea.digar.ee. Vaadatud 8. mail 2025.
- ↑ MacDonald, J. H. A. (1901). "Infantry in a New Century". Journal of the Military Service Institution of the United States. 29: 438. Vaadatud 19. mail 2020.
- ↑ Blenkinsop, Adam (1852). Memoirs of Dr. Blenkinsop. Kd 1. London: Richard Bentley. Lk 166. ISBN 978-1179919409.
- ↑ "World Wide Words: Goose-step". World Wide Words.
- ↑ "goose step - Search Online Etymology Dictionary". www.etymonline.com.
- ↑ "The Navy and Army Illustrated". The Navy and Army Illustrated. 17: 430. 6. veebruar 1904.
The hero of the comedy is, it will be remembered, none other than Prince Leopold of Dessau, friend of Frederick the Great, hero of the Prussian Army, and inventor of the iron ramrod and of the "goose-step."
- ↑ Haythornthwaite, Philip J. (1987). The Russian Army of the Napoleonic Wars: Infantry, 1799-1814. Osprey Publishing. Lk 12. ISBN 978-0850457377.
- ↑ Ruhl, Arthur (1916). Antwerp to Gallipoli: A Year of War on Many Fronts - and Behind Them. Scribner. Lk 115–116.
You have heard, let us say, of the German parade step, sometimes laughed at as the "goose step" in England and at home. I was lunching the other day with an American military observer, and he spoke of the parade step and the effect it had on him. "Did you ever see it?" he demanded. "Have you any idea of the moral effect of that step? You see those men marching by, every muscle in their bodies taut and tingling as steel wire, every eye on the Emperor, and when they bring those feet down--bing! bang!-- the physical fitness it stands for, the unity, determination--why, it's the whole German idea--nothing can stop them!"
- ↑ Walcott, Arthur S. (jaanuar 1916). "The Japanese Coronation Military Review". The Seventh Regiment Gazette. 30 (4): 66.
The parade step in Japan is practically the German goose-step, and the arms are brought to horizontal position in front at each swing. This may, to the superficial observer, seem absurd, but it conveys a strong sense of momentum and force, and I fully believe it has a sort of hypnotic effect on the soldiers, making them feel stronger and more consequential. It is by no manner of means to be laughed at, that I am certain of.
- ↑ Sater, William F.; Herwig, Holger H. (1999). The Grand Illusion: The Prussianization of the Chilean Army. Lincoln, Nebraska: University of Nebraska Press. ISBN 9780803223936.
- ↑ Lai, Benjamin. (2012). The Chinese People's Liberation Army since 1949. Hook, Adam. Oxford: Osprey. ISBN 978-1-78200-320-5. OCLC 821649306.
- ↑ "Päewaleht 4 jaanuar 1934 — DIGAR Eesti artiklid". dea.digar.ee. Vaadatud 8. mail 2025.
- ↑ "Välis-Eesti : sõltumatu informatsiooni, kultuuriküsimuste ja majanduse ajaleht 8 juuli 1951 — DIGAR Eesti artiklid". dea.digar.ee. Vaadatud 8. mail 2025.
- ↑ johndeike (7. september 2017). "The Bersaglieri: Italy's Spectacular Military Group". Italian Sons and Daughters of America (Ameerika inglise). Vaadatud 9. mail 2025.