Panuse tõendus
Panuse tõendus on algoritm, mida seostatakse peamiselt krüptorahadega.
Panuse tõenduse algoritm proovib plokiahelas leida konsensust ning lisada uus plokk ahelasse. Algoritm valib järgmise ploki looja suvaliste andmete põhjal. Kasutades panuse tõenduse algoritmi on võimalik luua turvaline plokiahel, mida on väga kallis monopoliseerida ning mis on rohkem detsentraliseeritud, kui töö tõenduse algoritmi kasutavad plokiahelad. Blokeerijaid innustab enda krüptoraha panustama see, et algoritmi põhjal valitud blokeerija saab osa tasust, mida maksavad kasutajad, kes soovivad plokile uut informatsiooni talletada.[1]
Sõlmed[muuda | muuda lähteteksti]
Sõlmed panuse tõenduse algoritmis
Sõlmedeks nimetatakse blokeerijaid, kes aktiivselt tõendavad enda panust. Plokiahelas osalevad sõlmed moodustavad üle terve võrgu visuaalselt suure otsustuspuu. Iga sõlm peab kinnitama plokiahelas toimuvad tehingu valiidsuse, selleks et saaks luua uue ploki.
Ülemsõlmed
Mõni krüptoraha kasutab ülemsõlmi. Ülemsõlmede puhul on võimalik luua detsentraliseeritud võrk, kus on vähem sõlmi. Ülemsõlmi kasutava plokiahela võrgu nõrkused on turvalisus ja sõlme moodustamiseks vajaminev krüptoraha kogus on suur.[2] Tavalises plokiahelas, mis ei moodustu ülemsõlmedest on sõlme moodustamine kordades odavam. Ülemsõlmi kasutavas plokiahelas on iseseisval sõlmel väga kallis ülemsõlme luua, sest selleks on vaja suuremat hulka krüptoraha.[3] Tänu arukatele lepingutele saab luua lepingu põhjal ülemsõlme, mis koosneb mitmest tavaliselt sõlmest, kes lisavad oma raha ühisfondi, kus kõik ülemsõlmes osalejad saavad enda panuse põhjal vastava tulu.
Ohud[muuda | muuda lähteteksti]
51% rünnak
Panuse tõenduse üheks kõige suuremaks ohuks on 51% rünnak. Rünnak saab toimuda siis, kui pahatahtlik osavõtja ostaks kokku või omaks vähemalt 51% ringluses olevast krüptorahast. Taolisel juhul on pahatahtlikul osalejal võimalik hääletada selle poolt, et kõik järgnevad plokid loob tema, tühistada plokke, teostada topeltkulutuse rünnakut või plokke redigeerida enda soovi järgi.
Hargnemine
Uus krüptoraha haru võib tekkida kogemata või kahekordse kulutuse rünnaku tagajärjel. Juhul kui üks sõlmedest otsustab luua uue haru samast krüptorahast, peavad teised sõlmed otsustama, millisele harule nemad blokke loovad. Nii võivad pahatahtlikult käitujad luua uue krüptoraha haru ning eksitada teisi sõlmi, tuues nad üle uuele krüptoraha harule, mis võib olla korrumpeerunud. Krüptoraha arendajad on leidnud viise, kuidas plokiahelaid kaitsta, juhul kui peaks toimuma rünnak. Kõige populaarsem ründaja karistusmeetod on hetkel panuse konfiskeerimine. Panus konfiskeeritakse luues uus krüptoraha haru ning rünnakut alustanud sõlme panus lõigatakse uuest harust välja.
Eelised[muuda | muuda lähteteksti]
Väiksem energiakulu
Töö tõendust kasutavad krüptorahad kasutavad elektrienergiat, et valideerida plokke. Töötõenduse aluseks on raskete matemaatiliste probleemide lahendamine kasutades selleks arvutiriistvara. Mida rohkem on sõlmesid, seda raskemaks muutub ka plokkide valideerimine ning seda rohkem jõudlust ja energiat on vaja, et sõlmed saaksid plokke valideerida. Panuse tõendus kasutab väga vähe elektrienergiat. Iga sõlm peab plokkide valideerimiseks omama teatud hulgal krüptoraha ning enda serverit pidevalt üleval hoidma, selleks et tehinguid valideerida. Serverina võib kasutada ükskõik millist uuemat arvutit. Tavaliste arvutite elektrienergia kasutus on väga väike ning tänu sellele reostab panuse tõenduse algoritmi kasutav krüptoraha vähem loodust, sest üldjuhul kasutavad serverid täpselt sama palju elektrienergiat kui tavaline moodne lauaarvuti.
Turvalisem plokiahel
Selleks, et panuse tõenduse algoritmi kasutavat plokiahelat monopoliseerida on vaja rohkem kui 51% olemasolevat krüptoraha varust. Juhul kui pahatahtlik käituja tahab panuse tõendusel põhinevat plokiahelat rünnata, peab ta kokku ostma vähemalt 51% krüptorahast. Taoline rünnak on väga kallis ning mida suuremaks kasvab plokiahel ja sõlmede hulk, seda raskem on ka 51% rünnakut läbi viia. Kuna panuse tõenduse puhul panustavad sõlmed enda krüptoraha, siis on pahatahtlikult käitujaid kergem karistada. Näiteks luua uus haru ning pahatahtlike käitujate panus uuest harust välja lõigata. Panuse tõendust kasutavad plokiahelad on ka rohkem detsentraliseeritud, sest lihtsam on krüptoraha osta ning enda panust tõendada. Võrdluseks töö tõenduse algoritmi kasutavate plokiahelate puhul on vaja üles seada kaevandamisoperatsioon, mis nõuab suurt esialgset investeeringut. Selline protsess töö tõenduse plokiahelate puhul teeb sõlme loomise kallimaks ning riskantsemaks. Tulemuseks on sõlme sisenemise barjäär palju kõrgem. Panuse tõenduse algoritmi kasutavate krüptorahade puhul ei ole sõlme loomise protsess pooltki nii raske ega kulukas ning plokiahela võrgus on lõppkokkuvõttes rohkem sõlmi, mis tähendab, et võrk on turvalisem.[4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ https://github.com/ethereum/wiki/wiki/Proof-of-Stake-FAQs
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. jaanuar 2019. Vaadatud 6. jaanuaril 2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 28. detsember 2018. Vaadatud 6. jaanuaril 2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ https://blog.ethereum.org/2014/07/05/stake/