Pantar
Pantar on Indoneesiale kuuluv saar Väikestes Sunda saartes.
Pantarist itta jääb Alor ja läände üle Alori väina Lomblen. Saarest põhja jääb Florese meri ja lõunasse Sawu meri. Kaugemale lõunasse jääb Timor, millest Pantarit eraldab Ombai väin. Pantar ja Alor moodustavad koos nende juurde kuuluvate pisisaartega Alori saared.[1]
Pantari pindala on 728 km². Tema pikkus on põhjast lõunasse 50 km ja idast läände 11–29 km.
Saar jaguneb kaheks eri tüüpi loodusega alaks. Saare idaosas on mäed, millest kõige kõrgem, tegevvulkaan Sirung, küündib 900 m kõrgusele. Alates 2004 on see vulkaan enam-vähem pidevalt suitsu välja ajanud. Lääneosa on palju madalam ja kuivem. Saare idaosa on märksa tihedamalt asustatud kui lääneosa.
Pantari keskmine kõrgus on väiksem kui naabersaarel Aloril ja sellepärast on Pantaril ka vähem sademeid. Kuivahooaeg on pikk. Vihmahooajal on vihmad seevastu väga rängad, eriti jaanuaris ja veebruaris.
Halduslikult kuulub Pantar Ida-Nusa-Tenggara provintsi[1] Alori regentkonda.
Pantari pärismaalased räägivad vähemalt 11 keelt. Neist keeltest 8 kuuluvad paapua keelte hulka. Räägitakse austroneesia keelte hulka kuuluvat alori keelt, on ka väike sama-bajawi keelte kõnelejate kogukond. Rahvastevahelises suhtluses kasutatakse malai keele kohalikke murdeid ja indoneesia keelt.
Pantari majandus ei ole arenenud. Domineerivad põllumajandus ja kalapüük. Kõige tavalisemad põlluviljad on riis, mais ja maniokk. Saaki koristatakse üldiselt aprillis. Hiljaaegu on saare põhjarannikul hakatud adrust karrageene tootma. Turism peaaegu puudub, kuigi saare potentsiaal on suur, eriti veealuse maailmaga seonduv.
Pantarile pääseb ainult meritsi, sest saarel pole lennuvälja. Alori ja Pantari vahel sõidavad iga päev sõudepaadid. Riik on kehtestanud iganädalase praamiliikluse Pantari suurima asula Baranusa ning Aloril asuva Kalabahi ja Floresel asuva Larantuka vahel.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Suur maailma atlas, lk. 93