Panorpa vulgaris

Allikas: Vikipeedia
Panorpa vulgaris
Isane Panorpa vulgaris
Isane Panorpa vulgaris
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Lülijalgsed Arthropoda
Klass Putukad Insecta
Selts Koonulised Mecoptera
Sugukond Koonlased Panorpidae
Perekond Panorpa
Binaarne nimetus
Panorpa vulgaris
Imhoff ja Labram (1845)

Panorpa vulgaris on putukaliik koonlaste sugukonnast. Levinud on ta Euroopas teadaolevalt Norrast ja Baltimaadest kuni Prantsusmaa, Itaalia ja Bulgaariani.[1][2]

On kujunenud üheks mudelorganismiks sugulise valiku uurimisel.[3]

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Panorpa vulgaris sarnaneb väga teise Eestis leiduva liigi, hariliku koonlasega (Panorpa communis). Eristada on neid võimalik jälgides esimest musta laiku tiivakinnituse läheduses, mis harilikul koonlasel on väiksem või puudub üldse.[4] Panorpa vulgaris’el aga ulatub üldjuhul üle kahe segmendi. Isastel koonlastel on suurenenud genitaalid, mis meenutavad skorpioni mürgiastelt. Emaste saba on lühem ja väiksem.

Eluviis[muuda | muuda lähteteksti]

Igal aastal areneb kaks põlvkonda. Munad arenevad vastseteks 20–21 °C juures kuue päevaga.[1] Vastsed elavad maapinnal või pealispinda kaevandatud tunnelites, kus toituvad surnud või nõrgenenud putukatest. Vastsete arengus eristatakse nelja etappi. 20 °C juures kestab L1 staadium neli päeva, L2 etapp kolm päeva, L3 neli päeva ja viimane staadium 8–10 päeva, mille järel moodustub nukk.[1] Kui diapausi ei teki, areneb nukust vastne 3–4 nädala jooksul. Kui nukkumine toimub enne talve, lähevad nukkunud vastsed puhkeseisundisse, mis kestab umbes kuus kuud. Sellele järgneb ettevalmistusjärk ja lõpuks metamorfoos. Nuku puhkeseisundisse minek sõltub päeva pikkusest, mis vastavalt asukohale võib varieeruda, kuid on näidatud, et kui päevavalgust on pikalt (üle 16 t 20 min), siis jätkub areng ilma diapausita ja kui päevavalgust on alla 16 t 10 min läheb nukk puhkeseisundisse.[5]

6–17 päeva pärast nukust väljumist algab paaritumine, mille käigus esitavad isased putukad keeruka tantsu. Peale selle pakuvad nad emastele kopulatsiooni ajal ka surnud lülijalgseid või süljest moodustunud massi.[6] Emased näitavad oma valmisolekut tagakeha väristamisega.[1] Munevad nad 3–9 (keskmiselt 6) päeva pärast paaritumist.[1]

Nad toituvad peamiselt mädanevatest puuviljadest ja taimedest, kuid ka surnud putukatest ja tigudest ning õietolmust.[1][4] Nad on suutelised toituma ka ämblikuvõrkudes leiduvatest putukatest.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Insekten Sachsen www.insekten-sachsen.de
  2. Fauna Europaea fauna-eu.org
  3. Sauer, K. P., et al., (1998). Mating System and Sexual Selection in the Scorpionfly Panorpa vulgaris (Mecoptera: Panorpidae). The Science of Nature, 85(5):219-228. www.researchgate.net
  4. 4,0 4,1 The Garden Safari www.gardensafari.net
  5. Sauer, K. P. & Hensle, R., (1977) Reproduktive Isolation, ökologische Sonderung und morphologische Differenz der Zwillingsarten Panorpa communis L. und P. vulgaris Imhoff und Labram (Insecta, Mecoptera). – Zeitschrift für zoologische Systematik und Evolutionsforschung, 15: 169–207.
  6. Bockwinkel, G., Sauer, K. P., (1994) Resource dependence of male mating tactics in the scorpionfly, Panorpa vulgaris (Mecoptera, Panorpidae). Animal Behaviour, 47(1):203-209. www.sciencedirect.com

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]