Pander

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Panderi suguvõsa aadlivapp

Pander (vene keeles Пандер) on Lübeckist pärit Liivimaa kaupmehe- ja aadlisuguvõsa.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Panderite kohta on esimesi teateid 1618. aastast, mil Lübeckis on mainitud linnakodanikku Jochim Pannet (Pander) (suri pärast 1647). Hiljem oli ta linna laevaseltsi liige. XVII sajandi lõpul ja XVIII sajandi alguses siirdusid vennad Karsten Pander (maeti 1706) ja Johann Pander (maeti 1737) elama Riiga. Suguvõsaliin läks edasi noorema vennaga. 1847. aastal tõusid Panderid teenistuse kaudu Vene pärusaadlikeks. Juba 1826. aastal kanti nad Peterburi kubermangu aadliraamatusse ja 1865. aastal võeti nad Liivimaa rüütelkonna matriklisse. Carnikava mõisnike järeltulijad said 1918. aastal Hesseni suurhertsogiriigi aadlikeks. Tänapäeval elavad Panderid Saksamaal ja Kanadas.

Christian Heinrich von Pander (1794−1865)

Suguvõsa liikmeid[muuda | muuda lähteteksti]

Panderi suguvõsa mõisavaldused[muuda | muuda lähteteksti]

Jaunrauna mõisa peahoone. Panderite suguvõsa valdus 1856−1920
  • Kuramaa:
  • Liivimaa läti distrikt:
    • Bērzaune (Schloß Bersohn) (1834−1842, pandivaldus), Carnikava (Zarnikau) (1820−1833 pandi-, 1833−1906 pärusvaldus), Devēne (Dewen) (1834−1842, pandivaldus), Gusti (Gränhof) (1850−1856 pandi-, 1856−1920 pärusvaldus), Jaunbebri (Neu-Bewershof) (1810−1819, pandivaldus), Jaunrauna (Ronnenburg-Neuhof) (1856−1920), Liepa (Lindenhof) (1834−u 1850, 1864−1867 ja 1868−1871 pandi-, 1874−1876 pärusvaldus), Nēķini (Nötkenshof) (1850−1856 pandi-, 1856−1920 pärusvaldus), Ogre (Ogershof) (1825−1840 pandi-, 1840−1920 pärusvaldus), Tolka (Tolkenhof) (1834−1843, pandivaldus)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Frobeen, Jakob Gottfried. Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, Jubilaums-Feiern etc. Dritter Band: 1856−1879. Riga: In Commission bei Schnakenburgs litho- und typograph. Anstalt, 1884. Lk 98 [1].
  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd II. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929. Lk 773-776 [2].
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Adelige Häuser B. Bd XXII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1998. Lk 295-304.
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd X. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1999. Lk 148.
  • Gothaisches Genealogisches Taschenbuch der Briefadeligen Häuser. Dreizehnter Jahrgang. Gotha: Justus Perthes, 1919. Lk 602-603 [3].

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]