Palmi-amatsoonpapagoi

Palmi-amatsoonpapagoi
Palmi-amatsoonpapagoi
	;
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Selts	Papagoilised Psittaciformes;
Sugukond	Papagoilased Psittacidae;
Perekond	Amatsoonpapagoi Amazona;
Liik	Palmi-amatsoonpapagoi;
Binaarne nimetus
	Amazona autumnalis; Linnaeus, 1758
	;
Sünonüümid
	Psittacus autumnalis

Palmi-amatsoonpapagoi (Amazona autumnalis) on üks amatsoonpapagoi liike, kelle looduslik levila hõlmab Ameerika maailmajao troopikaalad ehk täpsemalt Ida-Mehhikost kuni Lõuna-Ecuadorini, jaospopulatsioon asub ka Brasiilias. Palmi-amatsoonpapagoi puudub Costa Rica lääneosas ja tõenäoliselt ka El Salvadoris (sealne paar arvatakse pärinevat vangistusest).

Mõningates piirkondades, näiteks Mehhiko ja Venezuela aladel, on palmi-amatsoonpapagoid muutunud vabas looduses haruldaseks nende populaarsuse tõttu kodulinnuna. Inimkeskkonnas kohanevad nad hästi.

Välimus

Palmi-amatsoonpapagoid kasvavad kuni 35 cm pikkuseks ja kaaluvad kuni 480 g. Nad on rohelise sulestiku, punase otsaesise, kollaste põskede ja õrnalt sinaka pealaega. Neil puudub sooline dimorfism (isas- ja emaslinnud pole näiteks sulestiku ega silmade värvi järgi eristatavad).

Alamliigid

Palmi-amatsoonpapagoil on neli alamliiki:^[2]

Amazona autumnalis autumnalis – Kariibi mere ääres, Ida-Mehhikos ja Põhja-Nicaraguas
Amazona autumnalis salvini – Põhja-Nicaraguas, Colombias ja Venezuelas
Amazona autumnalis lilacina – Lääne-Ecuadoris
Amazona autumnalis diadema – Rio Negro piirkonnas ja Kesk-Brasiilias

Toitumine

Palmi-amatsoonpapagoid toituvad peamiselt seemnetest, pähklitest ja puuviljadest. Neile on mürgised šokolaad, kofeiin, alkohol, avokaado ja õunaseemned.^[3]

Pesitsemine

Nad pesitsevad puuõõnsustes ja pesakonnas on tavaliselt 3 või 4 valget muna. Emane lind muneb umbes 26 päeva ja tibud lahkuvad pesast umbes 60 päeva pärast koorumist.