Palitsa

Tikandiga kaunistatud palitsa, Sergei Prokudin-Gorski foto 1911. aastast

Gregorius Suur kuldtikandis ikooniga kaunistatud palitsaga paremal küljel, fresko Mistra kirikust 14. sajandist

Protsessioon Novosibirskis. Piiskop sakkose, omofori ja palitsaga kõndimas diakonite järel, kes kannavad kaksik- ja kolmikküünalt

Palitsa (ka paalitsa; vene keeles палица 'sõjanui', kreeka keeles ἐπιγονάτιον, epigonation 'põlve kohal') on õigeusu kiriku piiskopi liturgilise riietuse osa. Silmapaistvate kiriklike teenete eest võidakse palitsa kandmise õigus anda ka preestrile. Osa eestikeelset kirjandust nimetab ka palitsat puusaehteks ja lisab vajadusel täpsustuse.

Palitsa erikuju gonker on kõrgeima vaimuliku (katholikos) riietuse osa nii Armeenia Katoliku Kirikus kui Armeenia Apostlikus Kirikus.

Kirjeldus

Palitsa on ruudu- või rombikujuline jäigast või tugevdatud kangast ja voodriga riidetükk, mis ripub üht nurka pidi paela otsas piiskopi paremal puusal, sakkose peal, või preestri paremal puusal stihhaari ja epitraheeli peal, pael jääb vöö ja felooni alla. Ese on tavaliselt brokaatkangast või rikkalikult tikandiga kaunistatud, keskel rist või figuraalne motiiv, näiteks Kristus, Jumalaema või terve ikoon, servad on kaunistatud narmastega või nurgad tupsudega.

Ajalugu

Riietuseseme päritolu on ebaselge, osa autoreid oletab, et selle eelkäijaks on tablion, luksuslikust kangast rikkalikult ornamenteeritud paneel, mis Bütsantsis annetati aumärgina sõjaväelastele, hiljem ka tsiviilisikutele mantlile kinnitamiseks. Komme anda palitsa kandmise õigust kirikliku autasuna on andnud alust ka hüpoteesile, et palitsa pärineb Bütsantsi tseremooniamõõgast, mille keiser andis väljapaistvatele sõjaväelastele või riigimeestele (kangast kilbitaoline detail mõõga küljes pidi kaitsma jalga vigastuste eest raske mõõga müksimisel vastu jalga), kuid autasu andmisel vaimulikele anti vaid riidekilp ilma mõõgata. Veel ühe hüpoteesi järgi on selle eelkäijaks kuldtikandiga kaunistatud rätik ἐγχϵίριον, encheírion 'käerätt', mida 12. sajandi Bütsantsis kandsid kõrgemad vaimulikud ja mille vasteks läänekirikus on maniipel (Vana-Rooma sudarium).

Ajalooliselt Venemaa õigeusu kirikuga seotud kirikud, nende seas ka Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik, järgivad 16. sajandist pärit vene traditsiooni, mille kohaselt on kaks erinevat puusaehet: ristkülikukujuline nabedrennik ripub vasakul puusal ja palitsa paremal. Kord näeb ette, et kirikliku autasuna antakse preestrile esimesena ristkülikukujuline puusaehe (mida ta kannab paremal puusal) ja hiljem palitsa (mida ta kannab samuti paremal ning nüüd nabedrennikku vasakul puusal). Tseremoonial, mil preester saab õiguse kanda palitsat, ta suudleb seda ja tsiteerib Psalmi 45:3: "Pane mõõk vööle ...".

Sümboolika

Nagu puusaehe (nabedrennik), nii sümboliseerib ka palitsa "vaimumõõka", mida apostel Paulus nimetab oma kirjas efeslastele (6:17). See tähendab, et preester on vastavalt apostli juhistele varustatud Jumala Sõnaga; puusaehte nelinurkne kuju viitab omakorda neljale evangeeliumile, mille kujul on Jumala Sõna inimestele antud.

Pildid

• 
  Kreeka metropoliit. Illustratsioon raamatust "Griechenland in Wort und Bild ...", 1887
• 
  Kreeka piiskop hoiab kaksik- ja kolmikküünalt. Illustratsioon raamatust "A history of the mass and its ceremonies in the eastern and western church (1879)
• 
  Jumalaema Uinumise ikooniga kaunistatud palitsa 17. sajandist, Moskva
• 
  Eelmise detail, nurgatups
• 
  Palitsa esindus-vaimulikurüüde komplektist, mis valmistati Nikolai II kroonimiseks (1896, Kremli muuseum)
• 
  Petrovskaja Jumalaema ikooniga kaunistatud palitsa 19. sajandist, Kirillo-Belozerski kloostri muuseum