Palėvenė mõis

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Mõisa peahoone

Palėvenė mõis (ka Paulianka mõis või Stirniškiai mõis, leedu Palėvenės dvaras) on endine mõis Leedus Kupiškise rajoonis Subačiuse vallas Stirniškiais. Mõisakompleks asub Lėvuo kaldal ja on oma nime saanud lähedalasuva Palėvenė alevi järgi.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mõis on alguse saanud väikese karjamõisana XV sajandi lõpus. Leedu rahvusraamatukogus on tallel dokumendid mõisa esimeste omanike kohta aastail 15921694. Algselt vahetusid omanikud kiiresti – nende seas olid Pelyšad, Gradauskased, Pamarnackid, Kontrimavičiused, Mohlid, Hilchenid ja Römerid. [1][2]

Komarid[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1654 sai mõisa omanikuks Võnnu vojevoodkonna väeülem Mykolas Komaras. Sellest ajast peale oli mõis Komarite (leedupäraselt Komaraste) suguvõsa valduses. Pärast Mykolase surma aastal 1703 (teistel andmetel 1701) jättis tema lesk Kotryna mõisa tema poegadele Mykolasele ja Andriusele.

Aastal 1708 jagasid vennad mõisa omavahel kaheks võrdseks osaks. Võrdselt jagati kogu maa – nii haritav kui ka muu maa, metsad, põllud, heinamaad ning mõisale kuuluvate Žižmariškise, Radžiūnai, Padvarininkai, Ožkiniai, Maugarai, Gorupė ning Slabada küla talupojad. Mykolas noorem liitis oma osaga ka Upytė maakonnas asunud ja Mstsisłavi laekuritele Baikauskitele kuulunud mõisa. Aastal 1934 suri Andrius ja kogu mõis jäi Mykolase valdusse. Mykolas oli abielus Teresę Sakalauskaitèga ning neil olid pojad Ignotas ja Antanas (1744 – u 1798) ning kolm tütart: Ieva, Konstancija ja Kotryna. Aastal 1740 pärandas ta oma raha oma tütardele, kinnisvara aga poegadele.

Kontorihoone

Aastal 1774 sai Ignotasest jurist ja nii pärandas isa uue testamendiga Palėvenė ja ka Raguvėlė mõisa Antanasele. Antanas oli kaks korda abielus ning tema abikaasadeks olid I. Stankevičiūtè ja Sofiją Korff. Viimasest sai aastal 1798, mil tema abikaasa suri, ka mõisa uus omanik. Seejärel sai omanikuks tema kohtunikuametit pidav poeg Jurgis Komaras, kes suri ilmselt lastetult, sest mõisa päris seejärel Antanase poeg Juozapas Komaras (?–1847), kes oli sõjaväelane ja oli olnud Napoleoni armee ridades. Too omandas oma eluajal veel mitu mõisat, näiteks Baisogala mõisa. Tal oli kolm poega: Konstantinas, Vladislovas ja Teofilius. Oma testamendis jättis ta Konstantinas Komarasele (1812–1880) Palėvenė ja ka Raguvėlė mõisa.

Konstantinas abiellus O. Balugianskaga ning neil oli kaks tütart ja kolm poega. Et aga ka temal õnnestus eluajal mitu mõisat omandada, siis jättis ta igale lapsele kopsaka pärandi. Palėvenė, Kazimierava ja Miežiškiai mõisa sai Jurgis Komaras (1852–1894). See omandus oli küll vaid juriidiline, faktiliselt lasi ta lossis elada ja mõisa hallata oma vennal Mykolasel, kes oli isalt pärandiks saanud Raguvėlė mõisa.

Just nimelt Mykolase algatusel rajati ka praegune mõisakompleks. Tõenäoliselt projekteeris peahoone Cesare Anichini – ürikuist on näha, et ta viibis lossi ehitamise ajal seal kohal.

Aastal 1882 kuulus mõisale 1259 tiinu haritavat ja 248 tiinu mitteharitavat maad.

Aastal 1894 sai mõisa omanikuks Jurgise poeg Bogdanas Komaras (1884–1962). Too oli kaks korda abielus (esimene naine Maria suri aastal 1910, teise naise Ksenia Katalõmovaga (1884–1962) oli tal aga kaks tütart, Irena ja Maria). Ta õppis Peterburis ja Krakówi ülikoolis.

Aastal 1925 oli mõisa suuruseks 325 hektarit, aga aastal 1940, mil mõis natsionaliseeriti, oli selle suuruseks vaid 112,80 hektarit. Bogdanas muutis nime ja elas mõnda aega Ukmerges, aga aastal 1960 pages ta Poola.

Kuriili lehis mõisa pargis

Nõukogude ajal oli mõisa omanikuks ettevõte Anykščių vynas. See valmistas seal mahla ja kalvadost, aga aastast 1985 paiknesid seal kohaliku kolhoosi remonditöökoda, Panevėžysi tehase Aurida tsehh ja Kupiškise metsamajand.[1]

Tänapäeval on peahoone omanikuks Bogdanase lapselaps Nijolė Marija Milaknienė.

Arhitektuur[muuda | muuda lähteteksti]

Dolomiidist sammastega küün

Mykolase algatusel rajatud peahoonet ehivad kaks uusgooti stiilis torni. Lisaks mõisa peahoonele on säilinud ka arvukad kõrvalhooned. Mõisakompleksi kuuluvad kontorihoone, meierei (hoonetest hiliseim, püstitatud aastal 1938), laut, ait, küün, vesiveski ja viinaköök. Need on ka kõik arhitektuurimälestistena kaitse all.[3]

Park[muuda | muuda lähteteksti]

Peahoonet ümbritsenud pargist on tänapäeval alles kaks hektarit. Inglise park rajati XIX sajandil ja algul oli selle pindala seitse hektarit. Pargis kasvab üks kahest kuriili lehisest Leedu aladel (teine kasvab Kaunase botaanikaaias). Mõisa ühendab Subačiuse ja Skverbai külaga kaseallee.[1]

Starka[muuda | muuda lähteteksti]

Alkoholi tootmisel on mõisas pikad traditsioonid. Ühe versiooni kohaselt hakati XV sajandil just nimelt seal tootma starkat. Selle versiooni kohaselt sai jook nimetuse toonekurest, joogiga tähistati aga esimese poja sündi ja ristimist. [1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]