Paide piiramine (1558)
| Paide piiramine | |||
|---|---|---|---|
| Osa Liivi sõjast | |||
 Paide linnuse varemed | |||
| Toimumisaeg | 1558. aasta suvel | ||
| Toimumiskoht | Paide (praegune Eesti) | ||
| Tulemus | Linnust ei õnnestunud vallutada. | ||
| Osalised | |||
| |||
| Väejuhid või liidrid | |||
| |||
Paide piiramine toimus 1558. aasta suvel Vene-Liivi sõja ajal. Moskva tsaaririigi väed ei suutnud vallutada Paide ordulinnust.[1]
Eellugu[muuda | muuda lähteteksti]
1558. aastal tungis Moskva tsaaririigi sõjavägi Liivimaale ja vallutas mitu linnust. Nii mõnegi neist jätsid orduhärrad venelaste hirmus maha.[1] 18. juulil alistus Tartu. 19. juulil jõudis Paidesse hulk Tartust lahkunud inimesi, kes olid teel Tallinna. Nad rääkisid, et Moskva vägi on tugev ja ilmselt ründab lähiajal Paidet. Järva foogt Bernd von Smerten pidas nõu linnuseülema ja sõjasulaste ülematega ning otsustas, et Paide ordulinnust ei saa tõhusalt kaitsta.
Smerten lahkus viie teenri ja kolme falkoniga Pärnusse. Tema lahkumise järel rüüstasid sõjasulased linnuse ning võtsid saagiks poolarkebuuse, hellebarde, pikkpiike, tina, pekki, liha jne ning lahkusid Tallinna.[2]
Linnusesse jäänud teenrid läksid aga foogtile järele ja kokku saades otsustasid, et naasevad linnusesse.[2]
Piiramine[muuda | muuda lähteteksti]
8. augustil tulid 8000 venelast Aleksei Basmanovi juhtimisel linnuse alla ja nõudsid korduvalt linnuse alistumist nii vene kui ka saksa keeles, kirjalikult ja suuliselt. Järva foogtile lubasid nad tema eluajaks anda Albu mõisa. Foogt keeldus siiski alistumast[2].
Seejärel tulid venelased Mäo mõisast üle tammi, mispeale linnuse kaitsjad tulistasid neid tornist ja tapsid neid hulga. Langenute täpset arvu ei saadud teada, sest venelased põletasid oma surnud Paide lähedal Froidenbergi mäel ja Mäos.[2]
Kui venelaste pihta tulistama hakati, hargnesid nad ja ründasid linna eri külgedest. Osa läks läbi soode ja rabade Mündi mõisa kaudu linna, teised aga otse üle Lühikese silla. Venelasi juhtis linna Paidest pärit poiss Hans Bare, kes hiljem selle eest rattale tõmmati. Moskva väed süütasid linna põlema[2].
Tulekahjus hukkus üks saksa sepaemand, kes oli end leivaahju peitnud. Hospidalis tapeti ka hulk vaeseid inimesi[2].
Linnast lahkudes lubasid Vene väed peagi suurtükkidega tagasi tulla. Lahkudes tapsid nad Järvamaal hulgaliselt inimesi[2].
Järellugu[muuda | muuda lähteteksti]
Piiramise järel sai foogt Tallinnast lisaks 100 sõjasulast[2]. Peagi läks Järva foogt ordumeistri juurde, andis foogtkonna käest ning sai endale elatiseks Saarde mõisa[2].
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]