Paduhaigur

Paduhaigur
Paduhaigur
	;
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Selts	Pelikanilised Pelecaniformes;
Sugukond	Haigurlased Ardeidae;
Perekond	Tiigihaigur Ardeola;
Liik	Paduhaigur;
Binaarne nimetus
	Ardeola rufiventris; (Sundevall, 1850)
	;
Sünonüümid
	Ardea rufiventris; Ardea semirufa; Butorides rufiventris; Erythocnus rufiventris

Paduhaigur (Ardeola rufiventris) on haigurlaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Välimus

Paduhaigur on 38–39 cm pikk.^[2]

Pea on sinakasmust. Kael ja selja ülaosa on tumehallid. Alaselg on pruunikashall. Tiivad, päranipuala, saba ja alapool on pruunid. Nokk on kollane, nokaots on must. Valjasriba ja silmaümbrus ja silmad on kollased. Jalad on oranžikaskollased.^[2]

Emaslinnu sulestik on tuhmimat tooni kui isaslinnul. Alapool on heledam. Kaelal on hele triip. Valjasriba on peaaegu valge. Nokk on helepruun.^[2]

Pulmarüüs muutuvad silmad oranžiks, nokk ja valjasriba punaseks ning jalad roosaks.^[2]

Noorlinnu sulestik sarnaneb emaslinnu omaga, kuid noorlinnul on peal, kaelal ja rinnal helepruunid triibud.^[2]

Udusulis poegade ülapool on hall, alapool on hall või valge. Nokk on kollane, jalad on rohekaskollased.^[2]

Levik

Paduhaigru levila ulatub Keeniast KwaZulu-Natali provintsini, läänes Angola ja Põhja-Namiibiani.^[3]

Elavad jõgede ja järvede ääres, lammidel, padurates ning roostikes.^[3]

Toitumine

Toituvad väikestest kaladest, konnadest, koorikloomadest, veeputukatest ja ussidest.^[3]

Toitu otsides kõnnivad aeglaselt. Tavaliselt toituvad üksi, vahel kuni 5-linnulistes parvedes. Toituvad päeval, mõnikord ka öösel.^[3]

Pesitsemine

Pesitsevad kolooniates, tihti koos madukaelte,^[3] purpurhaigurte, marabute ja roosa-toonekurgedega. Ühes koloonias on tavaliselt 6–30 paari, mõnikord 60–80. Pesa asub maapinnal või 0,5–4 m kõrgusel puu või põõsa otsas. Pesa läbimõõt on 25–35 cm. Pesa on ehitatud pilliroost või okstest ja vooderdatud pillirooga.^[2]

Zimbabwes pesitsevad jaanuarist aprillini ja juulist detsembrini, Sambias jaanuarist juunini, Malawis detsembrist jaanuarini, Ugandas aprillist maini, Namiibias septembris. Kurnas on 2–3 sinist muna mõõtmetega 37,7 × 28,6 mm. Pojad saavad lennuvõimeliseks 24 päeva vanuselt.^[2]

Looduslikud vaenlased

Paduhaigru mune söövad musthuigud. Poegi söövad varaanid ja loorkullid.^[2]

Viited

↑ BirdLife International (2025). Ardeola rufiventris. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2025.
1 2 3 4 5 6 7 8 9 Kushlan, James A.; Hancock, James A. (2005). The Herons (inglise). Oxford University Press. Lk 249–251. ISBN 0-19-854981-4.
1 2 3 4 5 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1992). Handbook of the Birds of the World (inglise). Kd 1. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 416–417. ISBN 978-84-87334-10-8.

Välislingid

[1] BirdLife International (2025). Ardeola rufiventris. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2025.

[Kushlan-2] 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Kushlan, James A.; Hancock, James A. (2005). The Herons (inglise). Oxford University Press. Lk 249–251. ISBN 0-19-854981-4.

[del_Hoyo-3] 1 2 3 4 5 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1992). Handbook of the Birds of the World (inglise). Kd 1. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 416–417. ISBN 978-84-87334-10-8.

[1]

[2]

[3]