Posturaalne ortostaatiline tahhükardia sündroom

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Posturaalne ortostaatiline tahhükardia sündroom (POTS) on autonoomse närvisüsteemi (ANS) häire, mille korral inimesel pikaliasendist püstitõusmisel kiireneb oluliselt südametegevus. POTS kuulub düsautonoomia ehk autonoomiliste häirete hulka.

Sümptomid[muuda | muuda lähteteksti]

Täiskasvanud inimestel loetakse selleks, kui südametegevus kiireneb püstitõusmisel üle 30 löögi sekundis ja lastel ning noorukitel vahemikus 12–19 aastat üle 40 löögi sekundis. Seejuures on tähtis, et inimesel puuduvad muud südamehäired, mis võivad samalaadseid sümptomeid põhjustada.[1][2]

POTSiga kaasnevad südamekloppimine, pearinglus, tasakaaluhäired, hingamisraskused, teadvusekaotus või sellele lähedane seisund, silmanägemise tuhmumine või tunnelnägemine, kohinad ja/või tinnitus kõrvus, valud rinnus ja südamepiirkonnas, probleemid seedimisega, tihti ka vererõhu langus püstitõusmisel, lihaste omaalgatuslikud tõmblused, raskus jalgades, hingeldus, füüsilise tegevuse talumatus, mõnikord ka bradükardia ehk südame liiga aeglane töö.

Põhjused[muuda | muuda lähteteksti]

POTSi põhjusi võib olla palju ning kõiki põhjusi ei ole veel selgeks tehtud. Paljudel inimestel esineb POTSi erinevaid variatsioone.[3] Osadel haigetel esineb hüpovoleemia, mis võib põhjustada südamesse juurdevoolava vere mahu vähenemist. Selle kompenseerimiseks hakkab süda kiiremini lööma, mis viib pearingluse ja tahhükardia tekkeni.[4]

Viimase aja uurimustööd viitavad, et POTS iseseisvana võib olla autoimmuunhaigus.[5][6][7][8][9][10]

30–60% juhtumitest on klassifitseeritud kui hüperadrenergiline POTS. Sel juhul suureneb noradrenaliini[11] hulk veres püstitõusmisel tihti põhjustatuna hüpovoleemiast või osaliselt autonoomsest neuropaatiast.

POTSi teke võib olla seotud rasedusega, hiljutise operatsiooniga, vaktsineerimisega ja füüsilise traumaga, viirusinfektsioonid ja puukoborrelioos ehk Lyme'i tõbi.

Lisaks võib POTS olla kaasnev Ehlersi-Danlosi sündroomile, nuumrakkude aktivatsiooni sündroomile, aneemiale, ärritunud soole sündroomile, hüpertüreoidismile, fibromüalgiale, sarkoidoosile, diabeedile, amüloidoosile, vähile, süsteemsele erütematoosluupusele. 10–20% kroonilise väsimuse sündroomi põdejatel on POTS.

On täheldatud, et osadel COVID-19 läbi põdenud inimestel on tekkinud POTS või muu düsautonoomne häire.

Diagnoosimine[muuda | muuda lähteteksti]

POTSi diagnoosimise eelduseks on välistada kõik muud võimalikud südamehäired, mis võivad põhjustada samalaadseid sümptomeid, kuna POTS ei ole südamehaigus. POTSi põhjustab ANS (autonoomne närvisüsteem) häire, milles ANS ei suuda koordineerida südame ja veresoonkonna, kopsude, seedeelundkonna jmt tööd.

Väga paljudel juhtudel jääb POTS diagnoosimata või diagnoositakse ekslikult ärevushäireks, kuigi see seda tegelikult ei ole. Uuringud on tõendanud, et POTSiga inimestel ei esine ärevushäireid rohkem, kui n-ö tavalisel inimesel.

USAs tehtud uuringute käigus on selgunud, et keskmiselt võtab inimesel POTSi diagnoosi saamine aega 5 aastat ja 11 kuud. On olnud ka juhtumeid, kus inimesed on pidanud valediagnoosi tõttu võtma isegi aastakümneid ärevusvastaseid ravimeid, enne kui on sattunud arsti juurde, kes on suutnud õige diagnoosi panna.

Hetkel diagnoositakse POTSi kaldlaua ehk TILT testiga, milles patsient seotakse ohutusrihmadega kaldlaua külge ja oodatakse vähemalt 10–15 minutit või kauem, kuni südametegevus stabiliseerub ja saavutab antud patsiendile tavapärase puhkerütmi. Pikaliasendis paigaldatakse patsiendile EKG ja/või vererõhumõõtur, millega mõõdetakse patsiendi südametegevuse kiirust ja vererõhku lamades puhkeasendis. Seejärel kallutatakse lauda vähemalt 70 kraadi võrra nii, et patsient on püstises asendis ning mõõdetakse südametegevust ja vererõhku 10–15 minuti jooksul. Kui südametegevus suureneb üle 30 löögi minutis või kui see tõuseb üle näidu 120 lööki minutis olenemata algnäidust, on tegu POTSiga.[12]

Lisaks on POTSi võimalik diagnoosida ka nn "vaese mehe" testiga. sellise diagnoosimise käigus pannakse patsiendile pulsimõõtja ja/või vererõhuaparaat ning patsient lamab niikaua, kuni pulss saavutab patsiendile omase rahuloleku sageduse. Seejärel patsient tõuseb püsti ning pulssi jälgitakse 10–15 minuti jooksul. Antud testi juures peab arvestama sellega, et osad patsiendid, eriti kellel esineb hüpovoleemia võivad kaotada teadvuse, seetõttu on soovitatav test läbi viia mitmekesi, et patsienti oleks võimalik vajadusel toetada ning ümberkukkumist ja sellest tingitud võimalikke vigastusi vältida. Kuna POTSi sümptomite tugevused võivad osadel inimestel varieeruda isegi ühe päeva jooksul mitu korda, ei pruugi TILT test alati diagnoosida POTSi. Seetõttu tehakse test mõne aja pärast uuesti, et vältida valenegatiivset testitulemust. Samuti on võimalik lasta patsiendil, juhul kui tal on olemas piisava täpsusega pulsimõõtja teha "vaese mehe" test kodus ning testi ajal filmida pulsi muutust ning video edastada arstile aitamaks arsti diagnoosimisel.

Tehakse ka uuringuid, millega oleks võimalik kliiniliselt diagnoosida POTSi. Lähitulevikus võidakse G-valguga seotud retseptorite aktiivsuse mõõtmist hakata kasutama diagnostilise vahendina. [13]

POTSiga inimestel on sümpaatiline närvisüsteem aktiivsem kui parasümpaatiline närvisüsteem.

Epidemoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

POTS ei ole tegelikult nii haruldane nagu tihti arvatakse, kuid see on suuresti aladiagnoositud. USAs arvatakse POTS mõjutavat erinevatel hinnangutel 500 000 kuni 3 miljonit ameeriklast. Eestis arvatakse mõningatel andmeil POTSi-haigeid olevat kuni 170 inimesel 100 000 elaniku kohta.[14] Väga tihti esineb POTS teismelistel naistel, kuid on ekslik seda pidada "teismeliste haiguseks". 10-aastase retrospektiivse uuringu käigus, milles osalesid Mayo kliiniku POTS-iga lapspatsiendid, leiti, et keskmiselt 5 aastat pärast nende käiku Mayo kliinikusse oli 52,8 protsendil sümptomid paranenud, kuid neil oli endiselt POTS ja ainult 18,2% oli täielikult taastunud. Dysautonomia Internationali 700 patsiendiga tehtud uuringust selgus, et 48 protsendil POTS-i patsientidest tekkisid esimesed POTS-i sümptomid üle 18-aastaselt. Miks POTS esineb ebaproportsionaalselt tihti (5 korda sagedamini meestest) just naistel ei ole veel selge.[15]

Suuremalt jaolt haigestutakse 20.–40. eluaasta vahel. [16] [17]

POTS-i sümptomite raskusaste inimestel on erinev ning see võib ka ajalisel teljel varieeruda. Osad haiged ei suuda lisaks püstiseismisele ka pikemalt istuda. Ligikaudu 25% POTS-iga inimestel on sümptomid nii tugevad, et nad on suurema osa ajast voodihaiged ja ei saa töötada ega koolis käia. Teistel varieeruvad sümptomite raskusastmed ajalisel teljel nii, et inimesed suudavad küll osaliselt olla aktiivsed ja täita oma ülesandeid, kuid neil on raske planeerida oma tegevusi ja võtta tähtajalisi kohustusi, kuna tervislik seisund võib järsku halveneda. Samas mõnedel on sümptomid kerged ja ei mõjuta elukvaliteeti väga tugevalt. POTS-ist tingitud sümptomitega elukvaliteeti võib võrrelda KOKi (krooniline obstruktiivne kopsuhaigus) ja südamepuudulikkusega olevate inimeste elukvaliteediga.

Ravi[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi POTSile ei ole ravi, on suuremal juhul võimalik leevendada POTSile omaseid sümptomeid. Paljudel inimestel on füsioteraapia andnud häid tulemusi. Kuna füsioteraapia võib eriti alguses haige sümptomeid oluliselt halvendada, on tähtis on alustada väga kergete ja vähe koormavate harjutustega, kuid teha neid järjepidevalt ning koormusi järkjärgult vastavalt haige enesetundele tõsta. Kui haige ei suuda istudes või püstiasendis harjutusi teostada, on välja töötatud harjutused, mida saab teha selili asendis. [18] Samuti on sobilikud harjutused ujumine, selili rattasõitmine, aerutamine jmt tegevused. Kompressioonsokkide kandmine on ka aidanud osadel patsientidel sümptomeid leevendada.

Samuti on tähtis tarbida palju vedelikku ja soola, juhul, kui patsiendil ei ole probleeme kõrgvererõhuga.[19] Tähtis on ka hoida keha mineraalide ja elektrolüütide taset normis.

Lõõgastavad hingamisharjutused, mediteerimine ja POTSi patsiendile mugandatud jooga harjutused on näidanud osadel inimestel häid tulemusi sümptomite leevendamisel.

Inimestel, kellel võib POTS olla tingitud autoimmuunhaigustest on auto immuun protokolli (AIP) ehk autoimmuun dieedi pidamine või autoimmuunreaktsiooni põhjustavate toitude välistamine näidanud häid tulemusi sümptomite olulisel leevendamisel.[20][21]


Alkoholi tarbimine, süsivesikuterikka toidu söömine, suurte toiduportsionite korraga söömine, liigne kohvi joomine põhjustab paljudel sümptomite halvenemist.

Kui mittemedikamentoorsetest võtetest ei ole abi võib nende toetuseks võib vaja minna medikamentoorne ravi. Kasutatavad ravimid on beetablokaatorid, Midodrin jmt vastavalt haige sümptomitele.

Prognoos[muuda | muuda lähteteksti]

Prognoosi osas on erinevad uuringud vastukäivad. Mõndade uuringute järgi on 60% patsientide enesetunne 5 aasta jooksul paranenud ja nad suudavad funktsioneerida haigusele eelnenud tasemel. [22] Samas Mayo kliiniku uuringu järgi 5 aasta möödudes oli ainult viiendik patsient paranenud endisele tasemele. Palju oleneb, mis on POTSi algpõhjuseks. Kui POTS on mõne muu haigusega kaasnev, on suur võimalus, et alghaiguse väljaravimisel kaob ka POTS.[23] Mõnedel inimestel aga POTS ei taandu ning olukord võib ka halveneda.


Tuntud juhtumid[muuda | muuda lähteteksti]

Facebooki äpi juht [Fidji Simo] on POTSi põdev isik.[24][25]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. November 02, 2012, Eduardo E. Benarroch, Postural Tachycardia Syndrome: A Heterogeneous and Multifactorial Disorder
  2. http://www.dysautonomiainternational.org/pdf/RoweOIsummary.pdf
  3. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4059278/
  4. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4059278/
  5. https://www.autonomicneuroscience.com/article/S1566-0702(18)30013-4/fulltext
  6. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/26846691/
  7. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC6806054/
  8. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC6806023/
  9. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC6818019/
  10. https://www.ahajournals.org/doi/10.1161/JAHA.120.015989
  11. https://et.wikipedia.org/wiki/Noradrenaliin
  12. http://www.dysautonomiainternational.org/pdf/RoweOIsummary.pdf
  13. https://www.ahajournals.org/doi/10.1161/JAHA.120.015989
  14. https://arhiiv.err.ee/vaata/iseolemine-6-237702
  15. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3547546/
  16. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4059278/
  17. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3904426/
  18. http://dysautonomiainternational.org/page.php?ID=43
  19. https://onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/j.1540-8167.2005.00318.x
  20. https://autoimmunewellness.com/aip-stories-of-recovery-phoebes-recovery-from-pots-and-myalgic-encephalomyelitis/
  21. https://myheart.net/pots-syndrome/diet/
  22. https://www.nature.com/articles/nrneurol.2011.187
  23. https://www.ahajournals.org/doi/10.1161/CIRCULATIONAHA.107.761643
  24. https://www.facebook.com/donate/273586610357747
  25. https://www.dysautonomiainternational.org/page.php?ID=280