PLZ M-15

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
M-15 näitusel Szolnok-Szandaszőlősi lennuväljal

PZL M-15 on reaktiivmootoriga biplaan, mis on toodetud Poolas ettevõtte WSK PZL-Mielec poolt. PZL M-15 loodi Nõukogude Liidu põllumajanduslennunduse tarbeks, mille prototüüp valmis aastal 1972 ja tootmine algas 1976 ning lõpetati 1981. Imeliku välimuse ja valju mootorimüra tõttu sai biplaan hüüdnime Belphegor (nime taga peitub tähendus 'lärmakas deemon').

Väljatöötamine[muuda | muuda lähteteksti]

Õhusõiduk oli kavandatud kasutamiseks Poolas Nõukogude Liidu uue põllumajandusplaani teostamiseks.[1] Lennuk oli mõeldud kasutamiseks Nõukogude Liidu kolhoosides ja sovhoosides väga suurtel põllumajanduslikel aladel. Nõue oli, et uus õhusõiduk peaks olema ajakohasem ja tõhusam kui Antonov An-2SKh ja An-2R. Poola oli eelnevalt tootnud põllumajanduslikku lennukit Antonov An-2R ekspordiks NSV Liitu, seetõttu seda hakatigi Poolas keskenduma põllumajanduslikele lennukitele. Nõukogude Liidus nõuti, et uuel lennukil kasutataks reaktiivmootorit[1]. Disainimeeskonna juhid olid Kazimierz Gocyła ja Riamir Izmailov.[1]

Selleks et uurida erinevaid probleeme, mis tulenesid reaktiivmootori kasutamisest aeglasel biplaanil, ehitati eksperimentaalne lennuk Lala-1 ehk Lendav Labor 1(Latające Laboratorium 1). Selle prototüüp valmis 10. veebruaril 1972. Lennuk koosnes An-2 esiosast ja tiibadest, kuid tagaosa raamistikul paiknes Ivchenko-Progress AI-25 reaktiivmootor (mida kasutatakse ka kolme mootoriga Yakovlev Yak -40 ja ühe mootoriga Aero L-39 Albatrosil). Lala-1 oli varustatud põllumajandusseadmetega ja selle testimine aitas edendada M-15 disaini.

M-15 esimene prototüüp tegi esimese lennu 30. mail 1973 ja teine ​​prototüüp 9. jaanuaril 1974. Järgnenud aastatel testiti prototüüpe intensiivselt. M-15 näidati 1976. aastal Pariisi lennundusmessil, kus see sai hüüdnime Belphegor.

Biplaani masstootmine algas 1976. aastal. Nõukogude Liidul oli plaan tellida kuni 3000 õhusõidukit, kuid esimene reaalne kasutus oli pettumust valmistav. Reaktiivlennuk ei olnud ökonoomne ja tootmine lõpetati 1981. aastal, kokku ehitati 175 lennukit ning neid kasutati ainult NSVLis. Arvatakse, et PZL M-15 on maailma ainuke põllundusreaktiivlennuk, maailma ainuke reaktiiv-biplaan ja maailma kõige aeglasem reaktiivlennuk, kui arvestada ainult masstoodetud lennukeid.[1]

Disain[muuda | muuda lähteteksti]

M-15

Õhusõiduki reaktiivmootor asub kokpiti kohal. Korrosiooni vältimiseks valmistati teatud osad laminaadist. Ülemised ja alumised tiivad olid ühendatud kahe suure mahutiga, mõlema suurus oli 1450 l (377 USA gal). Kolmerattaline maandur oli fikseeritud. Meeskond koosnes ühest piloodist ning vajaduse korral lisandus 2 tehnikut. M-15 oli varustatud pihustus- ja tolmutamisseadmega, mis olid varustatud suruõhuga.[1]

Tehnilised andmed[muuda | muuda lähteteksti]

Mall:Kasuta lennuki malli

  • Meeskond: 1
  • Mahutavus:
    • Kaks istekohta tehnikutele
    • 2900 l vedelaid kemikaale või
    • 2200 l pulberkemikaale
  • Pikkus: 12,72 m
  • Tiivaulatus: 22,33 m
  • Kõrgus: 5,34 m
  • Tiiva pindala: 67,50 m²
  • Tühimass: 3090 kg
  • Maksimaalne õhkutõusu mass: 5650 kg
  • Mootor: 1 × Ivchenko-Progress AI-25 reaktiivmootor, 14,7 kN

Võimsus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tippkiirus: 200 km/h
  • Kruiisimiskiirus: 140–164 km/h
  • Stallkiirus: 108 km/h
  • Ulatus: 400 km
  • Tõusukiirus: 4,8 m/s

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Krzysztof Luto. "PZL M15 "Belfegor", 1973". Samoloty w Lotnictwie Polskim (in Polish), 2010. Vaadatud 2018.