Pēteris Upītis (graafik)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Pēteris Upītis (27. september 18995. juuni 1989) oli läti graafik.

Eluloolist[muuda | muuda lähteteksti]

Sündis Ķeči vallas Nitaure kihelkonnas Riia kreisis. 1919. aastal lõpetas Valmiera gümnaasiumi, kunsti õppis ta Läti Kunstiakadeemias Rihards Zariņši juhendamisel graafikaosakonnas, mille lõpetas 1932. aastal. Ka oma esimese eksliibrise tegi Pēteris Upītis R. Zariņši soovitusel 1927. aastal[1]. Näitustel hakkas oma teostega osalema alates 1928. aastast. Kuulus Läti kunsti- ja kirjandusrühmitusse Zaļā vārna[2].

Upītis töötas joonistamise ja kunstiajaloo õpetajana Riia koolides: 1929–1944 3. abikoolis, 1943–1944 1. gümnaasiumis, 1944–1945 Tukumsis. 1941. aastal oli kunstimuuseumi juures raamatukoguhoidja ja graafikakabineti haldaja. Pärast II maailmasõda alustas taas tööd Läti Kunstiakadeemias, 1945. aastast oli kuni surmani seal graafika õppejõud, 1947. aastal sai lektoriks, 1963. aastast alates oli professor ning aastail 1946–1967 osakonna dekaan[3].

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Pēteris Upītis viljeles peamiselt puugravüüri, millega alustas alles 1938. aastal. Ta lõi hulgaliselt vabagraafilisi lehti ranna- ja maastikumotiividega, talumajade ning tuuleveskitega, ta on loonud mitu tööd ka Saaremaa motiividel. Tema loomingu hulka kuulub ka arvukalt raamatuillustratsioone ja postkaardikujundusi. Upītise põhiline harrastusala oli eksliibris, neid on ta loonud 712 erinevat ja peaaegu eranditult puulõike- või puugravüüritehnikas, ja neist enam kui 24 Eestisse, sealhulgas mälestusviidad Anton Hansen Tammsaare ja Richard Kaljo nimele[4]. Tema töid iseloomustab järjekindel peen ja nüansirikas lõikemaneer läbitunnetatud laadis. Eksliibriseid on ta loonud ka linoollõikes[5].

Upītis oli kauaaegne Läti Kunstiakadeemia õppejõud, graafikakateedri professor. Tema õpilaste hulka kuuluvad puugravüürimeistrid Zigurds Zuze, Dainis Rozkalns, Otto Mednis jt[6]. On pälvinud Läti NSV rahvakunstniku tiitli[7].

Kunstniku töid on eksponeeritud umbes 500 näitusel nii kodu- kui välismaal, sh Portugalis, Soomes, Jugoslaavias, Taanis, Norras, Ungaris ja mujal. Pēteris Upītis osales korduvalt Euroopa ekslibristide kongressil. Tema perekonnale kuulub Läti suurim eksliibrisekollektsioon üle 20 000 objektiga ja kõige arvukamalt on seal esindatud eesti eksliibrised[8]. Kunstnik oli teinud tööd suure eksliibristeraamatu kallal, mis pidi ilmuma ta 90. sünnipäevaks, raamat 700 eksliibrisega illustratsioonidena ilmus 1989. aasta suvel[9].

2009. aastal toimus Riias Pēteris Upītise mälestusnäitus, kus oli eksponeeritud tema 80 graafilist lehte ja 40 eksliibrist, ja millega tähistati 110 aasta möödumist kunstniku sünnist ning 90 aasta möödumist tema esimeste graafikatööde ilmumisest[10].

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1970 – Punalipu orden
  • 1976 – Läti NSV rahvakunstnik
  • 1977 – Vilniuse I eksliibrisebiennaali laureaat
  • 1979 – Vilniuse II eksliibrisebiennaali laureaat
  • 1981 – Vilniuse III eksliibrisebiennaali laureaat
  • 1981 – orden "Austuse märk"
  • 1982 – Tallinna VI graafikatriennaalil pälvis ENSV põllumajandusministeeriumi preemia[11]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Paul Ambur. Peteris Upitis als Exlibriskünstler. redigiert von Erich Aber Mitglied des Schwedischen Exlibris-Vereins. – Stockholm : Svenska Exlibrisföreningen, 1970. raamat Rahvusraamatukogus

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]