Püha perekond

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Püha perekond. Püha Bartholomeuse altari meister, u 1500.
Püha perekond Püha Anna ja Ristija Johannesega. Andrea Mantegna, 1495-1500
Taevane ja maine kolmainsus. Bartolomé Esteban Perez Murillo, 1675–1682
Püha perekond. Julius Frank, 1908

Püha perekond (itaalia keeles Sacra Familia) on katoliku traditsioonis Jeesuslaps koos ema Maarja ja võõrasisa Joosepiga. Kristlikus kunstis on see pildisüžee, milles on kujutatud Neitsi Maarjat koos Jeesuslapse ja Joosepiga. Vahel võivad stseeni olla lisatud ka püha Anna ja Joakim või püha Eliisabet ja väike Ristija Johannes Jeesuse mängukaaslasena.[1]

Katoliku kirik tähistab püha perekonna tähtpäeva esimesel pühapäeval pärast jõulupühi. Perekonna Egiptusse põgenemise meenutamiseks pühitseti püha juba väga varakult kopti kirikus. Läänekirikus hakati püha perekonna püha tähistama alates 17. sajandist, esialgu mitteamelikult, ja institutsioonilise kinnituse sai püha 1921. aastal paavst Benedictus XV ajal[2]

Motiivi ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

Kolmeliikmelise püha perekonna motiiv ilmub kunsti esmalt Kristuse sünni stseenides ja narratiivsetes piltides põgenemisest Egiptusse. Keskaja kunstis tuleb püha perekonna kujutamist ette pigem harva ja erandlikult. Esimesed taolised kujutised luuakse 14. sajandi Itaalias, kuid eriti armastatud on see süžee 15. ja 16. sajandil[3].

16. ja 17. sajandil lisati Maarjale Jeesusega ja Joosepile sagedasti väike Ristija Johannes ja tema ema, Maarja sugulane Eliisabet. Kolmeliikmeline püha perekond oli alates 16. sajandist roomakatoliku maades illustreerija vastureformatsiooni ideele "maapealsest kolmainsusest", mis pidi peegeldama taevast püha kolmainsust. 17. sajandi Prantsusmaa, Hispaania ja Flandria kunstis kujutati neid gruppe ka koos ühel maalil.[4]

Itaalias[muuda | muuda lähteteksti]

Püha perekonna teemat maalisid mitu korda Andrea Mantegna, Antonio Correggio, Domenico Beccafumi, Giulio Romano, Lorenzo Lotto.

Põhja pool Alpe[muuda | muuda lähteteksti]

Albrecht Düreri graafikasse ilmus püha perekonna motiiv enne selleteemalisi maale, juba 15. sajandi lõpus. Umbes 1500. aastast pärineb väike tahvelmaal Püha Bartolomeuse altari meistrilt, millel on teemat kujutatud kompositsiooniliselt uudselt ja värskelt, ainult portreedena. Joos van Cleve kasutas oma kompositsioonis mitmel korral eeskujuna Jan van Eycki Lucca madonnat, millele ta lisas aknast vaatava Püha Joosepi kuju[5]. Veel maalisid seda teemat mitu korda Bernhard Strigel, nn Frankfurdi meister, Hans Baldung Grien, Lucas Cranach vanem, Albrecht Altdorfer.

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]