Pügalrist

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Pügalrist ehk oktagramm

Tegemist on iidse, maailmas väga levinud sümboliga, mida tunti nii Euroopas kui ka islamimaades. Eesti rahvapärases ornamendis on kaheksa tipuga risti ehk kaheksakanna (pügalristi) motiivistik laialt levinud. Sageli on kaheksaharulised tähed keerukad ning mitmekihilised, tähe sisse on kombineeritud teisi kujundeid: ruute, rombe, kolmnurki, riste. Võib oletada, et käsitöömeistrid tugevdasid sel moel sümboli väge. Arvatakse, et kaheksakanna märki ei võtnud me üle mitte kristlikult kirikult, vaid see sümbol esines meie rahvakultuuris varem.[1] Pügalrist on Eesti ja teiste Põhjala rahvaste muistne sümbol. See on rist - kristliku maailma kõige tähtsam kujund - pügalatega. Geomeetriliselt on pügalrist oktagramm ehk korrapärane tähtkaheksanurk - tähekujuline hulknurk, millel on kaheksa külge ja kaheksa tippu ning mille küljed on ühepikkused ja sisenurgad ühesuurused.

Kaheksakand on seotud viisnurgaga, vahel nimetataksegi kaheksakanda kahekordseks viisnurgaks. Märki on kasutatud mitmesugustes nõidumistoimingutes. Teda on tarvitatud harilikult siis, kui viisnurk ei mõjunud. Ühe joonetõmbega joonistatuna on ta Euroopas laialt tuntud maagilise õnnetoova nõiamärgina, armastuse ja viljakuse sümbolina.[1]

Eestis ornamendis kasutatud Muhu mänd ehk kaheksakand on pügalristi erikuju.

Pügalrist Eesti sümboolikas[muuda | muuda lähteteksti]

  • Muhu vanemas käsitöös on kaheksakand üks kesksemaid motiive. 19. saj. keskpaiku oli Muhu rõivaste ilustustele iseloomulik just toosama, männamotiiviga geomeetriline ornament. Paigutatud enamasti kaheksanurga sisse, on ta nn Muhu männana Muhu tikandi ja kudumite põhialuseks. Sümbol leidis kasutust ka teistel käsitööesemetel - õllekannudel kohtab neid harvem, veimevaka kaantel ja kirstudel mõnevõrra sagedamini. Märki tehti uste kohale, aknalaudadele – et hinged tagasi tuleksid. Vanad eestlased uskusid, et hinged tulevad läbi selle, allilmaga seotud värava. Kaheksakanda on ka õuemärgina kasutatud. Motiiv leidis kasutust ka ehetel.[1]
  • Valge pügalrist on kujutatud Keila valla vapil, Valjala valla, Risti valla, Muhu valla ja võrukeste lipul.
  • Kahekordne roheline ja kollane pügalrist Kullamaa valla vapil sümboliseerib ümbruskonna kaht peamist keskust: Kullamaad ja Koluveret ning osutab ühtlasi kohalike inimeste vaimuerksusele ning kultuuritraditsioonidele.
  • Kolm rohelist pügalristi on kujutatud Rapla valla lipul. Nad tähistavad rahvuslikke traditsioone, samuti Rapla omapärast kahe torniga kirikut.
  • Kollane pügalrist Põdrala valla vapil ja lipul on rahvaliku vaimsuse järjekestvuse võrdkuju.
  • Isamaa ja Res Publica liidu sümbol.

Pildid Eestist[muuda | muuda lähteteksti]

Pildid mujalt[muuda | muuda lähteteksti]

  • Mordva lipu keskel on tumepunane päikesemärk. Punane sümboliseerib elu, inimeste ajaloolist mälu ja kehastust, valge eesmärkide ja vaimu puhtus ning sinine maad, vee rohkust, vabadust ja kiiret arengut. Päikesemärk - karmiinpunane kaheksakand on päikese sümbol ning sümboliseerib heatahtlikkust, südamlikku soojust ning avatust.[2]
  • Udmurtia lipuvärvid pärinevad udmurtide rahvariietelt. Valge sümboliseerib igavikku ja taevast, punane elurõõmu ja päikest ning must maad ja stabiilsust. Kaheksaharuline päikesemärk on õnne sümbol, mis kaitseb inimesi halva eest.
  • Karjala vapil kujutatakse tagajalgadel seisvat karu lipu värvide taustal. Vapil sümboliseeribpunane valatud verd, helesinine Karjala jõgesid ja järvi ning roheline metsi. Vapi kuldne raam kujutab vasakul pool kuuse- ja paremal männimetsi. Vapi ülaosas on kuldne kaheksakand. [1]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1,0 1,1 1,2 http://www.muhuportselan.com/2013/03/muhu-manna-ponev-taust.html (vaadatud 17.09.2018)
  • Mordva lipp (vaadatud 17.09.2018)