Põrandküte

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Põrandküte ehk põrandaküte on ruumide kütmine sooja põranda abil. Põrandküte võib olla vesi- või elekterküte. Esimesel juhul paigaldatakse tavaliselt plasttorud betoonpõranda sisse või puitpõranda alla silmustena ja torust juhitakse läbi soe küttevesi, mille temperatuuri reguleeritakse vastavalt küttevajadusele (ruumi temperatuuri järgi).[1] Põrandkütte eeliseks on see, et ruumis puuduvad segavad radiaatorid ja saab kasutada madalatemperatuurilist soojuskandjat (kuni 30 °C)[2], mis on väga soovitatav soojuspumbaga kütmisel, see tagab hea soojusteguri. Põrandkütte korral on ruumi õhutemperatuuri vertikaalne jaotus küllalt ühtlane ja puudub tõmbetuule oht, sest soe õhk tõuseb kogu ruumi põrandalt väikese kiirusega ühtlase vooluna üles. Näiteks radiaatori, konvektori või puhuri kohal tekib intensiivne vertikaalne õhuvool. Pidevalt soe põrand elutoas muudab aga inimese jalgade külmetuse suhtes hellaks. Vannitoas, koridoris ja duširuumis on köetav põrand omal kohal. Betoonpõrand on ka soojusakumulaatoriks, võimaldades kütte teatud perioodiks välja lülitada, näiteks siis, kui elektrienergia tunnihind on kõige kallim.[3]

Elekterpõrandküte[muuda | muuda lähteteksti]

Elekterkütte jaoks paigutatakse betoonpõrandasse või ka laudpõranda alla küttekaabel. Küttekaablid on kas püsiva võimsusega või isereguleeruvad. Viimaste elektritakistus suureneb temperatuuri tõustes ja seega väheneb küttevõimsus. Püsiva võimsusega kaabli elektritakstus muutub temperatuuri muutudes küllalt vähe. Ruumis sobiva temperatuuri saamiseks tuleb sellist kaablit perioodiliselt sisse-välja lülitada temperatuuriregulaatori abil. Tänapäeval kasutatakse kahesoonelisi kaableid, mis vähendab oluliselt kaablist lähtuva elektromagnetvälja tugevust. Kaabli paigaldamise kiirendamiseks valmistatakse ka kaablimatte, mis on koostatud töökojas enne ehitusele viimist. Kaablimatid koostatakse ruumi plaani järgi. [4][5]

Küttekaabli küttevõimsus[muuda | muuda lähteteksti]

Küttekaabli erivõimsus on enamasti 10 …20 W/m, puitpõranda alla võib paigaldada kuni 80 W/m2, seega 8 m 10 W/m erivõimsusega kaablit ühe ruutmeetri kohta. Betoonpõrandate küttevõimsus valitakse 100…150 W/m2. [4][5] Betoonpõranda alla tuleb paigaldada soojusisolatsioonikiht, et vähendada soojuskadu pinnasesse. Põrandkütte juhtimiseks kasutatakse temperatuuriregulaatorina elektroonilist temperatuuriregulaatorit, mille anduri ja juhtmed saab viia põrandasse paigutatud toru sisse, niiviisi paigaldatud andurit saab ka hiljem vahetada. Kui kasutatakse isereguleeruvat kaablit, siis võib temperatuuriregulaatorist loobuda.[3]

Küttekaabli paigaldamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kaabli paigaldamisel tuleb jälgida, et seda ei vigastataks mehaaniliselt ega venitataks. Kaks kaabli keerdu ei või ristuda teineteisega kokku puutudes ega olla teineteisele liiga lähedal. Need kohad kuumeneksid üle ja kaabel rikneks töö käigus. Küttekaableid ei paigutata vanni, valamu, jalgadeta kapi jmt. alla, mis takistavad põranda ja ruumiõhu vahelist soojusvahetust. Samuti tuleks arvestada, et elektriga köetavat põrandaosa ei kaetaks vastu põrandat asuvate mööbliesemetega kinni. [4][5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ainsalu, U. Vesipõrandaküte on mugav ja energiasäästlik lahendus. Postimees 6.02.2004.
  2. Cerbos, Vesipõrandküte
  3. 3,0 3,1 Liiske, M. Sisekliima, Tartu: Eesti Põllumajandusülikool, 2002. 188 lk
  4. 4,0 4,1 4,2 Electric heating. ENSTO, Tampere, 1996, 51 p.
  5. 5,0 5,1 5,2 Põrandaküte. ENSTO, AS Ensto Elekter. 12 lk.