Põhjaveereostus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Põhjaveereostus ehk põhjavee saastumine on saasteainete jõudmine läbi pinnase põhjavette.

Seda laadi vee reostumine võib toimuda ka looduslikult, tulenevalt põhjavees väiksemal määral olemas olevast soovimatust saasteallikast või ebapuhtusest; sel juhul on asjakohasem kasutada pigem terminit "saastumine" kui "reostus".

Reostus võib tekkida saneerimissüsteemidest, prügilatest, lekkida reovee puhastusjaamadest, kanalisatsioonist, kütusetanklatest või saada alguse väetiste liigkasutusest põllumajanduses. Reostus (või saastumine) võib tekkida ka looduslikult saastavatest ainetest, näiteks arseenist ja fluoriidist. Reostunud põhjavee kasutamine on ohuks rahvatervisele, sest võib tekitada mürgistusi ja levitada haigusi.

Reostusallikad[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Geoloogilised protsessid
  2. Kohapealsed saneerimissüsteemid
  3. Heitvesi (puhastatud ja puhastamata)
  4. Väetised ja pestitsiidid
  5. Hüdrofrakkimine

Põhjavesi on looduslikult isepuhastuv, kuid sageli satuvad põhjavette just inimtegevuse tagajärjel erinevad keemiliselt töödeldud kemikaalid. Peamised vees leitavad metallid on raud ja mangaan, mis lagunevad vee liikumise käigus väiksemateks osakesteks ja on kõrge kontsentratsiooni tasemega. Põhjavett rikuvad põllumajanduslik tegevus, tööstuslike jäätmete leke, jäätmete halb või puudulik käitlus ning põhjavee pumpamine. Suurimad inimtegevuse tagajärjel tekkinud põhjavee reostused tulenevad kütuse ning erinevate keemiliste ainete maapinnale paiskumisel ning põhjavette imbumisel. Põllumajanduses kasutusel olevate pestitsiidide ja väetiste kasutamiseks on kehtestatud erinevad piirangud, kuid isegi neid järgides satuvad mürgised ained põhjavette ning rikuvad selle kvaliteeti. Bakterite hulka põhjavees mõjutavad suurel määral prügilatest ning puhastusjaamadest erituvad ained, mis võivad lõpuks jõuda ka isiklikesse kaevudesse ning seejärel põhjustada haiguspuhanguid. Isiklike kaevude vee kvaliteeti mõjutab ka kaevu asukoht. Kui varem asus teatud kohas näiteks keemiliste jäätmete heitepunkt või prügila, on tõenäosus suur, et sealne põhjavesi on siiani saastunud. Kindlasti tuleks uude kohta kolimisel läbi viia põhjalik vee analüüs ning vastavalt vajadusele ka vee puhastamine [1].

Põhjavesi võib sisaldada vesiniksulfiidi või muid looduslikult esinevaid kemikaale. Põhjavees võib esineda naftat, orgaanilisi ühendeid või muid kemikaale, mis on inimeste toimel sisse viidud. Reostus võib tekkida ka siis, kui kaev asub põllumajanduseks kasutatava maa läheduses, kus põllukultuuridele kantakse teatavaid kemikaale või bensiinijaama läheduses, kus on lekkiv paak. Lekkiv paak võib sisaldada baktereid, pestitsiide ja väetisi, mis imbuvad pinnasesse ja satuvad lõpuks põhjavette [2].

Saasteainete tüübid[muuda | muuda lähteteksti]

Arseen ja fluoriid[muuda | muuda lähteteksti]

Arseen ja fluoriid on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) poolt määratletud kui kõige ohtlikumad anorgaanilised saasteained joogivees üle maailma.[3]

Poolmetalli arseen võib leiduda põhjavees looduslikult, kõige sagedamini tuleb seda ette Aasias, sealhulgas Hiinas, Indias ja Bangladeshis. Arseen võib põhjavette tekkida ka kaevanduspiirkondades või kaevandusesjäätmete ladustamispaikades.

Fluoriid võib vabaneda happelistest vulkaanilistest kivimitest ja vulkaanilisest tolmust, kui vee karedus on väike. Fluoriidi suur sisaldus põhjavees on tõsiseks probleemiks Argentina pampas, Tšiilis, Mehhikos, Indias, Pakistanis, Ida-Aafrikas ja mõnedel vulkaanilise tekkega saartel (nt Tenerife). Piirkondades, kus kasutatakse looduslikult suure fluorisisaldusega põhjavett joogiveeks, esineb elanikel tihti nii luu- kui ka hambafluoroosi.

Patogeenid[muuda | muuda lähteteksti]

Patogeenide ehk haigusetekitajatega saastunud väljaheited võivad põhjaveeni jõudes tuua kaasa põhjavee reostumise, muutes selle joogikõlbmatuks.

Väljaheidetes esinevast neljast patogeenitüübist (bakterid, viirused, algloomad ja helmiinid või helmintide munad) kolme esimest võib sageli leida reostunud joogivees, samas kui suhteliselt suured helmintide munad filtreeritakse tavaliselt mullamaatriksis välja. [4]

Nitraadid[muuda | muuda lähteteksti]

Nitraat on kõige levinum keemiline saasteaine maailma põhjavees ja põhjaveekihtides. Mõnes madala sissetulekuga riigis on nitraadisisaldus põhjavees äärmiselt suur, põhjustades olulisi terviseprobleeme.

Euroopa Liidu kvaliteedistandardi järgi peab nitraadisisaldus joogivees olema alla 50 mg/l.

Põhjavees sisalduva nitraadisisalduse suurenemist võib põhjustada kohapealne kanalisatsioon, reoveesetete käitlemine ja põllumajanduslik tegevus. Seega võib see olla linnalist või põllumajanduslikku päritolu.

Lenduvad orgaanilised osakesed[muuda | muuda lähteteksti]

Lenduvad orgaanilised ühendid (VOC – volatile organic compound) on keemilised ühendid, mis tavatingimustes lenduvad (auruvad) märkimisväärselt atmosfääri. Levinumad VOC-d on metaan, aldehüüdid, ketoonid jt. [5]

Metallid[muuda | muuda lähteteksti]

Tööstused nagu kaevandamine ja metallurgia, tahkete jäätmete ladustamine, värvimis- ja emailitööd võivad põhjustada raskeid põhjaveereostusi toksiliste metallide, sealhulgas plii-, kaadmiumi- ja kroomisisalduse suurenemisega. [6]

Muud[muuda | muuda lähteteksti]

Muud orgaanilised saasteained hõlmavad mitmesuguseid orgaanilisi ja muid keemilisi ühendeid, isiklikes hügieenitarvetes ja kosmeetikatoodetes leiduvaid kemikaale ja ravimijääke. Anorgaanilistest saasteainetest ohustavad põhjavee kvaliteeti ammoniaagid ja fosfaadid, radioaktiivsed isotoobid nagu uraan (U) ja radoon (Rn), mis esinevad mõnes geoloogilises vormis looduslikult. [7]

Reostuse ennetamine[muuda | muuda lähteteksti]

Põhjavee kvaliteedi kontroll[muuda | muuda lähteteksti]

Põhjavee kvaliteedi kontrolli programme viiakse regulaarselt läbi paljudes riikides kõikjal üle maailma. Need aitavad mõista põhjavee hüdrogeoloogilist süsteemi, arendada kontseptuaalseid mudeleid ning kaardistada põhjaveekihi tundlikkust. [8]

Mõned meetmed:

  1. Eelistada maastikul põlistaimede kasutamist, sest nad ei vaja rohket vett ega väetist. Valida oma aia jaoks taimed, mis on kohandatud teie piirkonna kliimale.
  2. Kasutada vähem kemikaale kodu ja aia ümbruses ning järgige vastavat juhendit.
  3. Kõrvaldada potentsiaalsed toksilised ained nagu kasutamata kemikaalid, ravimid, värvid, mootoriõlid ja muud ained.
  4. Vee raiskamise piiramine koduses majapidamises.
  5. Vähendada kasutatavate asjade hulka ja suurendada taaskasutust.
  6. Kasutada igal võimalusel kõiki looduslikke majapidamises kasutatavaid puhastusvahendeid.[9]

Kohapealsete saneerimissüsteemide asukoha määramine[muuda | muuda lähteteksti]

Saneerimissüsteeme on võimalik kavandada ka sel viisil, et põhjavee reostumist ei tekiks. Selleks on koostatud üksikasjalikud juhised.

Olukord maailmas[muuda | muuda lähteteksti]

Põhjavee saastumine maanteesoolaga on USA põhjaosades suur probleem. Soola puistatakse maanteedele jää sulamiseks. Kuna sool on vees hästi lahustuv, transporditakse liigne naatrium ja kloriid kergesti põhjavette. Maapiirkondade esineb tavaline vee kvaliteedi probleem – bakteriaalne saastumine septikutest, kus puudub reoveepuhastussüsteem. Septikust väljuv heitvesi (ülevool ja leke) võib imbuda veekogu juurde ja tõenäolisem ka majaomaniku enda kaevu. Nii nagu linnaveevarude puhul, kloorimine on vajalik ohtlike bakterite tapmiseks [10].

Kui vaadata maapiirkonnas ringi, peaaegu igal eramajal saab näha haagiseparkide küljeõuel väikseid "koerakuudi väljanägemisega" korpusi või mõnda metalltoru. Tegemist on oma tarbeks kasutatavate kaevudega[11].

Olukord Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Põhjaveevarud on Eestis suured ning enamikule inimestest on kättesaadav puhas joogivesi. Eesti 39 põhjaveekogumist on eri põhjustel halvas seisundis 8 ja ohustatud seisundis 10 põhjaveekogumit. Kaevandamise ja põllumajandusega seotud mõjude tõttu võtab põhjavee olukorra parandamine aega. Põllumajandusest tulenev hajureostus ja selle piiramine on eriti vajalik kaitsmata põhjaveega aladel, kus saasteained jõuavad kiiresti põhjavette. Põhjavee saastumine nitraatidega on kasvanud ning nitraatide peamiseks allikaks peetakse väetiste laotamist. Ka põlevkivi kaevandamisest tulenev põhjavee seisund pole paranenud ning kaevandamislubadega pole seatud meetmeid, mis aitaksid tulevikus põhjaveele tekkivat kahju vältida [12].

Keskkonnaministeeriumil ja omavalitsustel pole head ülevaadet, kuivõrd ulatuslikku põhjavee reostust võivad tekitada need ligi 200 000 inimest, kelle reovesi ei jõua ühiskanalisatsiooni. Euroopa Komisjon nõuab varasemaga võrreldes täpsemaid andmeid reovee kohtkäitluse kohta ning on algatanud Eesti suhtes asulareovee puhastamise direktiivi täitmise rikkumismenetluse. Vähestes omavalitsustes on kehtestatud reovee kohtkäitlemise eeskirjad ning nende täitmist kontrollitakse vaid kaebuste esinemise korral. Usaldusväärsem ülevaade individuaalsete reoveekäitlussüsteemide seisukorrast saab tekkida vaid omavalitsuste aktiivsel eestvedamisel [13].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Waller, Roger M.. "Contaminants Found in Groundwater". 1982.
  2. Roger M. Waller. "Groundwater Quality". 1982.
  3. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO). "Protecting Groundwater for Healt: Managing the Quality of Drinking-water". 2006. Failitüüp: PDF. Inglise keel.
  4. Wolf, L., Nick, A., Cronin, A.. "How to keep your groundwater drinkable: Safer siting of sanitation systems". 2015. Inglise keel.
  5. "Spring-managing groundwater sustainably". 2016. Failitüüp: PDF. Inglise keel.
  6. AGW-Net. "Integration of Groundwater Management into Transboundary Basin Organizations in Africa: Groundwater Hazards - a Training Manual by AGW-Net, BGR, IWMI, CapNet, ANBO & IGRAC". 2016. Failitüüp: PDF. Inglise keel.
  7. "Potentional Threats to Our Groundwater". The Groundwater Foundation. Inglise keel.
  8. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO). "Protecting Groundwater for Healt - Understanding the drinking-water catchment". 2006. Failitüüp: PDF. Inglise keel.
  9. The Groundwater Foundation. "TOP 10 LIST WAYS TO PROTECT AND CONSERVE GROUNDWATER". 2019.
  10. Roger M. Waller. "Groundwater Quality". 1982.
  11. Roger M. Waller. "Groundwater Quality". 1982.
  12. Keskkonnatehnika Amet. "Riigi tegevus põhjavee kaitsmisel". 28. jaanuar 2018.
  13. Keskkonnatehnika. "Riigi tegevus põhjavee kaitsmisel". 28. jaanuar 2018.