Mine sisu juurde

Põhja-Iraagi vaidlusalused alad

Allikas: Vikipeedia
  • Umbkaudselt määratletud vaidlusalused alad:
  • ██ Iraagi Kurdistani ametlikud piirid
  • ██ Tunnustamata, kuid Kurdistaniga liidetud alad
  • ██ Muud Kurdistani kontrolli all olevad alad
  • ██ Muud Kurdistani poolt nõutud alad
  • ██ Ülejäänud Iraak

Põhja-Iraagi vaidlusalused alad (araabia keeles المناطق المتنازع عليها في العراق; kurdi keeles ناوچە جێناکۆکەکانی عێراق) on piirkond Iraagi põhjaosas.[1][2][3][4] Neid on mainitud Iraagi põhiseaduse aritkli 140 teises lõikes. Nende alade elanikkond koosneb suures osas mitte-araablastest, nagu kurdid, assüürlased, jeziidid, türkmeenid ja šabakid.

Vaidlusalused alad on paljudele araablastele, assüürlastele, kurdidele ja türkmeenidele olnud murekohaks eriti pärast 2003. aasta Ameerika Ühendriikide sissetungi ja sellele järgnenud reforme. Aastal 2003 võttis Iraagi Kurdistani valitsus enda kontrolli alla ka ametlikust Iraagi Kurdistanist lõunas asuvad alad, mis Kurdistani võimude hinnangul peaks neile kuuluma.[5]

Aastal 2014 toimunud Islamiriigi pealetungi ajal hõivasid kurdi Pešmerga väed veel rohkem alasid, muuhulgas strateegiliselt tähtsa naftarikka Kirkūki kubernerkonna. Kolm aastat hiljem vallutas Iraak need alad tagasi.

Pinged Iraagi keskvalitsuse ja Iraagi Kurdistani vahel 2012. aastal

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Iraagi-Kurdi konflikt
██ Kurdid
██ Jeziidid
██ Türkmeenid

Pinged Iraagi Kurdistani ja Iraagi valitsuse vahel tugevnesid 2011. ja 2012. aastal tülide tõttu seoses võimujagamise, naftatootmise ja alade jagamisega. Aprillis 2012 andis Iraagi Kurdistani president Masoud Barzani võimudele aega septembrini, et kurdide nõudmistele vastata ning ähvardas vastasel juhul riigist lahku lüüa.[6]

Septembris 2012 nõudis Iraagi valitsus, et Iraagi Kurdistani võimud annaksid Pešmerga väed keskvalitsusele. Pinged kasvasid veelgi kui keskvalitsus lõi vaidlusalustele aladele uue sõjaväeringkonna.[7]

16. novembril 2012 toimus Iraagi relvajõudude ja Pešmerga vahel kokkupõrge, milles hukkus üks inimene. Tuz Khurmatu linnas toimunud tulevahetuses hukkus 2 (kellest 1 Iraagi sõdur) ning 10 sai vigastada.[8]

19. novembri öösel hukkus Tikrītis toimunud kokkupõrgetes 12 Iraagi sõdurit ning 1 tsiviilisik.[9] Kokkupõrked said alguse kui Iraagi sõdurid üritasid riigi põhjaossa siseneda. Pešmergid takistasid neid Barzani käsul. Novembri lõpus saatis Kurdistani valitsus vaidlusalustesse aladesse lisavägesid, olukord Iraagi ja Kurdistani vägede vahel oli pingeline.[10]

Vaidlusaluste alade piiritlemine

[muuda | muuda lähteteksti]

Põhiseaduse artikkel 140 rakendamise komitee defineerib vaidlusaluste aladena piirkondi, mida vahemikus 17. juuli 1968 kuni 9. aprill 2003 arabiseeriti. Seega kuuluvad nende alade sekka osad neljast kubernerkonnast nende 1968. aasta eelsetes piirides.[11]

Üks artikkel 140 rakendamise põhilistest takistustest oli vaidlusaluste alade defineerimise keerukus. Põhiseaduses definitsiooni ei ole, seal on mainitud "Kirkuk ja muud vaidlusalused alad". Aastal 2003 tegi kurdide läbirääkija Mahmoud Othman ettepaneku liita Rohelisest Joonest lõunas asuvad kurdi enamusega alad automaatselt Iraagi Kurdistaniga ning kurdi enamuseta territooriume hinnata eraldi. Sunniitidest araablased uskusid, et kurdid ei tohi Ameerika Ühendriikide sissetungi tulemusel alasid mitte mingil juhul juurde saada. Kirkuki alade liitmine Iraagi Kurdistaniga tekitas palju siseriiklikke probleeme.

Nīnawá kubernerkond

[muuda | muuda lähteteksti]

Nīnawá kubernerkonda kuulub Akra ringkond ning Shekhani ringkonna põhjaosa, mis on kurdide kontrolli all 1991. aastast. Hiljem on kurdide käes olnud ka Ninevah' tasandike assüürlaste, jeziidide ja šabakkidega asustatud kolm ringkonda ja araablaste ning jeziididega asustatud Sinjari ja Tall ‘Afari linnad. Sinjari ringkond ja Tall ‘Afari ringkonna põhjaosa on keskvalitsuse kontrolli all. Samuti kontrollib keskvalitsus Al-Hamdaniya ja Tel Keppe ringkondadest enamust.

Arbīli kubernerkond

[muuda | muuda lähteteksti]

Arbīli kubernerkonnas on vaidlusalune Makhmuri ringkond, mis on kubernerkonnast olnud eraldatud aastast 1991. 2017. aasta Iraagi-Kurdi konflikti seisuga peavad seda enda omaks nii Iraagi kui Kurdistani võimud.[12]

Kirkūki kubernerkond

[muuda | muuda lähteteksti]
Kirkūki kubernerkonna ringkonnad

Kui Kirkūki kubernerkonda defineerida 1968. aasta eelsete piiridega, kuuluvad selle alla As-Sulaymānīyah' kubernerkonna Chamchamali ja Kalari ringkonnad, Şalāḩ ad-Dīni kubernerkonna Toozi ringkond ja Diyālá kubernerkonna Kifri ringkond.

Kui Kirkuki kubernerkonna piirid ümber joonistati, siis kurdidega asustatud ringkonnad liideti kas Erbili või Sulamaniya kubernerkondadega. Araablaste ringkonnad liideti Kirkukiga. Türkmeenide asualad liideti Diyala ja Salahuddini kubernerkondadega.[13] Juunis 2014 taganesid Iraagi väed Kirkukist Islamiriigi pealetungi kartuses ning Kurdi väed hõivasid piirkonna. Aastal 2017 vallutasid Iraagi väed piirkonna tagasi.[14]

Kirkuki kubernerkonna rahvaloendused[15]
Emakeel 1957 Osakaal 1977 Osakaal 1997 Osakaal
Kurdid187 59348,2%184 87538%155 86121%
Araablased109 62028,2%218 75545%544 59672%
Türkmeenid83 37121,4%80 34717%50 0997%
Assüürlased16050,4%
Juudid1230,03%
Muud65451,77%00%21890,3%
Kokku388 829100%483 977100%752 745100%

Diyālá ja muud kubernerkonnad

[muuda | muuda lähteteksti]

Vaidlusaluste alade hulka kuuluvad ka Diyālá kubernerkonna Khanaqini, Kifri ja Balad Ruzi ringkonnad ja Wāsiţi kubernerkonna Badra ringkond.

  1. الحريري, أ د جاسم يونس (1. jaanuar 2016). الدور الخليجي في العراق دراسة حالة احداث الموصل 2014 (araabia). دار الجنان للنشر والتوزيع. ISBN 978-9957-594-54-1.
  2. أحمد, محمود رزوق (1. jaanuar 2014). الحركة الكردية في العراق (araabia). Al Manhal. ISBN 9796500144917.
  3. عثمان, خليل فضل; السياسات, المركز العربي للأبحاث ودراسة (1. jaanuar 2018). كركوك: جدل الأرقام والسرديات (araabia). المركز العربي للأبحاث ودراسة السياسات. ISBN 978-614-445-233-2.
  4. "مایک پێنس و نێچیرڤان بارزانی پەیوەندییەکی تەلەفۆنیی ئەنجامدەدەن" (kurdi). Vaadatud 22. detsembril 2019.
  5. Bartu, Peter (2010). "Wrestling With the Integrity of A Nation: The Disputed Internal Boundaries in Iraq". International Affairs. 6. 86 (6): 1329–1343. DOI:10.1111/j.1468-2346.2010.00946.x.
  6. "Iraqi Kurd leader threatens secession unless power share demands met". Al Arabiya. 26. aprill 2012. Originaali arhiivikoopia seisuga 8. mai 2014. Vaadatud 15. augustil 2016.
  7. Coles, Isabel (18. november 2012). "Iraqi Kurdish leader says region will defend itself". Reuters. Vaadatud 1. mail 2016.
  8. Tawfeeq, Mohammed (16. november 2012). "Two dead, 10 wounded after Iraqi, Kurdish forces clash in northern Iraq". CNN. Vaadatud 1. mail 2016.
  9. Akan, Selim (21. november 2012). "Iraq tensions added to regional turmoil". Hürriyet Daily News. Vaadatud 1. mail 2016.
  10. "Iraqi Kurdistan send more troops into standoff with Iraq Arab-led army". Ekurd.net. 25. november 2012. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. august 2022. Vaadatud 1. mail 2016.
  11. "نبذة عن لجنة تنفيذ المادة (140) من دستور جمهورية العراق". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2016. Vaadatud 30. märtsil 2025.
  12. Peshmerga repel Iraqi forces attack in Makhmour Rudaw. Retrieved November 5, 2017.
  13. Dagher, Sam (25. aprill 2008). "Can the U.N. avert a Kirkuk border war?". Christian Science Monitor. Vaadatud 2. augustil 2012.
  14. "Iraqi forces complete Kirkuk province takeover after clashes with Kurds". Reuters. 20. oktoober 2017.
  15. Anderson, Liam D.; Stansfield, Gareth R. V. (2009), Crisis in Kirkuk: The Ethnopolitics of Conflict and Compromise, University of Pennsylvania Press, lk 43, ISBN 978-0-8122-4176-1