Mine sisu juurde

Põhistatud teooria

Allikas: Vikipeedia

Põhistatud teooria on kvalitatiivse uurimistöö metodoloogia, mis seisneb uute teooriate loomises empiiriliste andmete põhjal induktiivset või abduktiivset loogikat rakendades. Põhistatud teooriaks võidakse nimetada nii uurimistöö metodoloogiat kui ka selle rakendamise tulemuseks olevat teooriat.

Põhistatud teooriale pandi alus Ameerika Ühendriikides 1960. aastatel. Uus metodoloogia töötati välja reaktsioonina kvalitatiivse sotsiaalteadusliku uurimistöö vastu suunatud kriitikale ja seetõttu pidi see oma süsteemsusega tagama kvalitatiivse uurimistöö seni puuduliku empiirilise põhjalikkuse, säilitades samas kvalitatiivsele uurimistööle varasema iseloomuliku sügavuse. Järgnenud aastakümnetel kujunes põhistatud teooriast populaarne kvalitatiivse uurimistöö metodoloogia mitmesugustes uurimisvaldkondades eripalgeliste teemade uurimiseks ning ühtlasi hargnes see mitmeks erinevaks metodoloogiliseks lähenemiseks.

Hoolimata erinevatest lähenemistest põhistatud teooria läbiviimisele on sellele iseloomulik, et üldjuhul peaks uurimistöö tulemuseks olema uus teooria, mis on välja töötatud kvalitatiivsete empiiriliste andmete analüüsimisel. Iseloomulikud metoodilised võtted on seejuures tekstiliste või suuliste andmete paralleelne kogumine ja analüüs, uurimistöö protsessi pidev memodena dokumenteerimine, andmeüksuste kodeerimine ja kategoriseerimine ning andmete, koodide ja kategooriate omavaheline võrdlus.

Mõiste

[muuda | muuda lähteteksti]

Põhistatud teooria (inglise keeles grounded theory) mõiste võtsid kasutusele Ameerika Ühendriikide sotsioloogid Anselm Strauss ja Barney Glaser, kes tähistasid sellega uurimistööd, mis ühendab kvalitatiivse uurimistöö sügavuse ja kvantitatiivsele uurimistööle omase empiirilise põhjalikkuse ja süsteemsuse. Samas jäid nad esialgu mõiste defineerimisel paindlikuks, mis tõi hiljem kaasa hulga eripalgelisi definitsioone ja tõlgendusi. Põhistatud teooria olemuse ja mõiste tähenduse üle on aastakümnete jooksul peetud mitmeid vaidlusi,[1] ent tänapäeval nimetatakse põhistatud teooriaks laias laastus taolist kvalitatiivset uurimistööd, mille eesmärk on empiirilistest andmetest süsteemse metoodika abil uute teooriate tuletamine, samuti viidatakse põhistatud teooria mõistega sellise uurimistöö tulemuseks olevale teooriale.[2]

Arengulugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Lähtepunkt

[muuda | muuda lähteteksti]

On leitud, et põhistatud teooria kui kvalitatiivse uurimistöö metodoloogia kerkis esile reaktsioonina kahele suuremale tegurile. Esiteks domineeris Ameerika Ühendriikides, kust põhistatud teooria alguse sai, 1960. aastatel sotsiaalteadustes positivistlik kvantitatiivsetel meetoditel põhinenud uurimisparadigma ja kvalitatiivset uurimistööd nähti selle taustal kui midagi "impressionistlikku, anekdootlikku, ebasüsteemset ja kallutatut". Teiseks oli kvalitatiivne uurimistöö muutunud suuresti juhtumiuuringuteks ja valdkonna metodoloogia kohta ei leidunud ka uurijaid suunavaid teooriaid. Selle taustal tajusid kvalitatiivse uurimistööga tegelenud sotsiaalteadlased, et nende valdkonnas on puudu süsteemsed juhised, mis aitaks uurimistöö kvaliteeti tõsta ja sel moel kvantitatiivse uurimistöö eestkõnelejate kriitikale vastu seista.[3][4]

Esimene põlvkond

[muuda | muuda lähteteksti]
Põhistatud teooria üks loojaid Barney Glaser

Põhistatud teooriat esitleti esmakordselt 1960. aastatel. Aluse panid sellele sotsioloogid Anselm Strauss ja Barney Glaser. Glaser töötas tollal Straussi uurimisrühmas California ülikoolis ja 1967. aastal avaldasid nad oma uurimistöö tulemusena ühise teose "The Discovery of Grounded Theory". Nad pakkusid välja tollal sotsiaalteadlaste seas uudse ja kohe rohkelt huvi pälvinud idee, et "päris" maailmast pärinevate andmete põhjal saab luua uusi teooriaid, selle asemel, et kasutada andmeid ainult olemasolevate teooriate testimiseks.[5][6]

Õigupoolest olid uurijad empiirilisele materjalile sarnasel moel lähenenud juba enne Straussi ja Glaserit, ent just nemad sõnastasid taolise metodoloogia kui konkreetse uurimistöö loogika, millele oli edaspidi võimalik ka viidata ja millele tuginedes teha taolist uurimistööd, millesse rahastusprogrammid varem suhtusid pigem tõrjuvalt.[7] Kuna Strauss ja Glaser olid selle hiljem eri suundades arenenud metodoloogia teerajajad, siis hakati neid hiljem pidama põhistatud teooria esimeseks põlvkonnaks.[8]

Teine põlvkond

[muuda | muuda lähteteksti]

Straussi ja Glaseri juhendamisel kujunes California ülikoolis välja põhistatud teooria teine põlvkond. Need noorema põlvkonna uurijad hakkasid välja andma teoseid, milles esitasid omapoolsed tõlgendused Straussi ja Glaseri ideedest, kuigi paljuski tuginesid viimaste algsele uurimistööle. Edasistel aastakümnetel ilmus mitmeid põhistatud teooria tüvitekstideks peetavaid artikleid ja raamatuid, millest osade autoriks oli jätkuvalt esimene (seega Strauss ja Glaser) ja osade autoriks teine põlvkond.[8]

Üheks olulisemaks põhistatud teooria teise põlvkonna esindajaks on peetud Kathy Charmazi. Tema nägemus lahknes Straussi ja Glaseri algselt tutvustatud metodoloogiast selle poolest, et ta käsitles uurijat mitte välise objektiivse eksperdina, vaid uurimistöö protsessis aktiivselt osaleva isikuna, kes koos uuritavate isikutega nende kogemusi ja tähenduseloomet kujundab. Oma nägemust kirjeldas ta kui "konstruktivistlikku põhistatud teooriat".[9]

Straussi ja Glaseri nägemuste lahknemine

[muuda | muuda lähteteksti]

Glaser lahkus mõni aeg pärast põhistatud teooria tutvustamist California ülikoolist ja arendas oma nägemust sellest metodoloogiast Straussist sõltumatult. Kui Strauss avaldas 1990. aastal koos Juliet Corbiniga uue raamatu põhistatud teooria kohta, vastas Glaser sellele teoreetilise debati käivitanud teosega ja sellest alguse saanud arutelud põhistatud teooria olemuse üle jätkusid ka edaspidi. Selle tulemusena hakati rääkima kahest eraldi põhistatud teooria versioonist: Straussi arenenud ja Glaseri traditsioonilisest versioonidest,[10] kuna Glaser toetas põhistatud teooriat selle algsel kujul, Strauss aga arendas edasi vastavalt uutele esilekerkinud mõttevooludele.[11]

Straussi ja Glaseri omavaheliste diskussioonide taustal hakati nende kunagiste ühiste teoreetiliste kirjutiste ja juhendite puuduseks pidama seda, et need ei käsitlenud põhistatud teooriat kui filosoofiliselt informeeritud metodoloogiat või meetodite paketti, vaid kirjeldasid ainult mitmesuguseid võtteid ja strateegiaid, mida uurijad saavad kvalitatiivsete andmete analüüsimisel kasutada. Reaktsioonina ilmus 2008. aastal Straussi ja Corbini uusversioon nende varasemast teosest, millele lisatud peatükis selgitati esimese nägemuse filosoofilist tausta. Glaser seevastu ei soovinud teadlikult oma nägemust filosoofiliselt raamistada, leides, et see piirab põhistatud teooria laiema potentsiaali avamist. Teised uurijad on tema teoreetiliseks positsiooniks pidanud "kriitilist realismi", "post-positivismi" või "pragmatismi".[12]

Metodoloogiline mitmekesistumine

[muuda | muuda lähteteksti]

Põhistatud teooria arengut on mõjutanud peamiselt Ameerika Ühendriikides toimunud üldisemad kvalitatiivse uurimistöö olemust kujundanud arengud. Kui algusaastatel olid selleks post-positivistlikud mõttevoolud, mis keskendusid reaalsuse avastamisele kvalitatiivsete andmete vahendusel, siis edasistel aastatel hakati algsetes eeldustes üha enam kahtlema ning keskenduma uurija positsioonile ja mõjule uurimistöö protsessis.[13]

Märkimisväärse mõjuga põhistatud teooria arengule olid seejuures postmodernism ja sotsiaalkonstruktivism. Nende intellektuaalsete voolude levik tõi kaasa algse põhistatud teooria positivistlike eelduste kritiseerimise, mis viis metodoloogia arendamisel uute põhimõtete juurutamiseni, et see oleks kooskõlas üldisemate intellektuaalsete arengutega. Avaldati uusi juhendmaterjale, mis omakorda tõi kaasa metodoloogia mitmekesistumise ja hargemise mitmeteks erinevateks teoreetilisteks lähenemisteks. Aja jooksul hakkas levima seisukoht, et varasem lihtsustatud jaotus Glaseri ja Straussi põhistatud teooria versioonideks pole enam asjakohane. Samuti tähendas metodoloogiline mitmekesistumine, et põhistatud teoorial ei ole õigeid ega valesid läbiviimise viise, küll aga spetsiifilised erinevused eri lähenemiste vahel, mida uurijad peaks teadvustama ja oma töös arvesse võtma.[14][15]

Glaser jäi nende arengute taustal siiski truuks algsele põhistatud teooriale ja tema hinnangul kujutas metodoloogiline mitmekesistumine endast selle mõiste meelevaldset kasutust. Seejuures leidis ta, et põhistatud teooria meetodil loodud teooriate rakendatavusele pole mõiste tähendusväljade laienemise taustal peaaegu üldse tähelepanu pööratud. Ta pidas rakendatavust põhistatud teooriate oluliseks aspektiks ja leidis, et taolised teooriad peaks olema piisavalt abstraktsed ja ülekantavad.[16] Hoolimata metodoloogilisest järjekindlusest ja kriitikast vahepealsete teoreetiliste arengute suunas arendas siiski ka Glaser mingil määral oma nägemust põhistatud teooria analüüsiprotsessi käigus kasutatavatest tehnikatest.[17]

Populaarsuse suurenemine

[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi aastakümnete jooksul tekkinud metodoloogiline mitmekesisus hakkas segadusse ajama ka kogenud uurijaid,[18] kujunes põhistatud teooria 1990. aastateks populaarseks kvalitatiivse uurimistöö metoodikaks ja seda on hakatud kasutama kõikvõimalike eripalgeliste teemade uurimiseks, alates tarkvaraarendusest kuni õlletarbimiseni.[3] Üha enam hakati seda rakendama ka väljaspool Ameerika Ühendriike, sealhulgas Euroopas, kuigi on arvatud, et pikalt oli tegemist Ühendriikidele eriomase kvalitatiivse uurimistöö metodoloogiaga.[19] Põhistatud teooria ulatusliku leviku taustal on kohati koguni arvatud, et tegemist on kõige kõikehõlmavama kvalitatiivse uurimistöö metodoloogiaga, mis tänapäeval uurijate käsutuses on.[20]

Olemus

[muuda | muuda lähteteksti]

Põhistatud teooria olemuse üle on rohkelt vaieldud. Pole välja kujunenud selget arusaama, kas tegemist on meetodi, metodoloogia või teooriaga, kombinatsiooniga kahest viimatinimetatust[21] või "uurimistöö kavaga" (research design), mis koosneb mitmest põhistatud teooria meetodist.[22] On arvatud, et põhistatud teooria mõistega tähistatav lähenemine kvalitatiivsele uurimistööle hõlmab erinevaid abstraktsiooniastmeid, vastavalt millele on selle all võimalik silmas pidada uurimistöö tehnikaid ja strateegiaid, mis aitavad teha uusi avastusi ja kaardistada uurimisvälju; laiemat eri mõttevooludest mõjutatud analüüsiraamistikku või üleüldisi kvalitatiivse uurimistööga seotud metodoloogilisi küsimusi.[23]

Võrreldes teiste kvalitatiivse uurimistöö meetodite ja metodoloogiliste lähenemistega teevad põhistatud teooria eripäraseks asjaolud, et andmeid kogutakse ja töödeldakse samaaegselt, mitte üksteisele järgnevate etappidena ning andmeid ei koguta hüpoteeside testimiseks.[24][25] Nii võib põhistatud teooria olla ka väga ajamahukas, sest uue teooria loomine nõuab rohkelt andmeid, mida sageli on vaja koguda pika aja jooksul. Samas leidub ka mitmeid uurimusi, mis on läbi viidud suhteliselt lühikese aja jooksul.[26]

Eesmärk ja kasutusvõimalused

[muuda | muuda lähteteksti]
Põhistatud teooria on levinud metoodika õendusteaduses ja nii on seda kajastatud ka mõnedes Ameerika Ühendriikide Õendusuuringute Riikliku Instituudi (National Institute of Nursing Research) aastaaruannetes

Põhistatud teooria esmane eesmärk on luua uusi teooriaid. Seetõttu leitakse, et uurimistöö metoodika põhistatud teooriaks nimetamiseks peaks selle rakendamise tulemuseks igal juhul olema teooria. Meetodi rakendamist ilma teooriat loomata on seejuures nimetatud ka "põhistatud kirjelduseks".[27] Teisalt on leitud, et uute teooriate arendamine ei pea olema ilmtingimata iga põhistatud teooria metoodika rakendaja eesmärk. Mõnede uurijate arvates sobib see ka andmete põhjal tekkivate ideede konkretiseerimiseks ja täpsustamiseks, ilma teooria-loome eesmärgita.[28]

Põhistatud teooria sobib uute teooriate arendamiseks mitmesugustes valdkondades, näiteks sotsioloogias, haridus- ja õendusteaduses, politoloogias, psühholoogias, arvutiteaduses, aga ka säärastes spetsiifilistes valdkondades nagu linnaplaneerimine, ärijuhtimine, muusika ja toidukullerite teenuste tarbimine.[18][20][29][30]

Rakendamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Senise uurimisseisuga tutvumine

[muuda | muuda lähteteksti]

Põhistatud teooria ühe looja Barney Glaseri hinnangul on selle eesmärk näha asju nii, nagu nad on, mitte nagu nad on uurijate eelarvamustes.[31] Esimeses teedrajavad teoses rõhutasid Glaser ja Strauss selgelt, et uurimistöö varastes faasides peaks seega uurimisobjekti ja valdkonnaga seotud kirjandust täielikult ignoreerima, selleks et saavutada uurimisobjekti võimalikult sügav mõistmine.[32]

Hiljem on see nüanss olnud mitmete vaidluste objektiks, kusjuures üksmeelel on osapooled olnud selles, et kirjandusega tutvumine on põhimõtteliselt vajalik, eriarvamusi esineb aga küsimuses, millises andmeanalüüsi etapis peaks asuma kirjandusega tegelema. Kuigi kirjanduseülevaate koostamise vältimine enne andmete kogumist ja analüüsi pole kujunenud üldkehtivaks reegliks, on siiski levinud seisukoht, et see võib viia olemasolevate teooriate domineerimiseni andmete üle. Vastukaaluks on leitud, et praktikas on keeruline olla eksisteeriva kirjanduse suhtes enne uurimistöö alustamist täiesti ignorantne. Samuti on varasest kirjandusega tegelemisest hoidumise vastu esitatud argument, et uurijad on võimelised eksisteerivatest teooriatest teadlikud olles neid oma andmetele mitte rakendama ja sel moel avatuse säilitama. Arvatakse, et seda aitab saavutada pidev märkmete tegemine uurimistöö käigus ja uurija enesereflektsioon.[33][34][35]

Andmete kogumine

[muuda | muuda lähteteksti]
Põhistatud teooriaid on võimalik luua näiteks päevikuid analüüsides

Põhistatud teooria ei paku välja ühtki konkreetset andmekogumismeetodit, vaid seda rakendades peaks uurijad koguma andmeid selliseid meetodeid kasutades, mis sobib parimal võimalikul moel nende uurimisprobleemiga. Nii on võimalik põhistatud teooria rakendamisel koguda andmeid näiteks intervjuude, välitööde, mitteformaalsete vestluste ja fookusgruppide abil, samuti kasutada dokumente, küsitlusi ja päevikuid.[28]

Iseloomulik on põhistatud teooriale see, et andmete kogumine toimub paralleelselt nende analüüsimisega ja teooria arendamisega. See tähendab, et varem kogutud andmete kodeerimine ja kontseptualiseerimine suunab uurijat uute andmete kogumisel eesmärgiga saavutada analüüsi lõpptulemusena veenvad teoreetilised kategooriad. Andmete sellisel moel järk-järgult kogumist nimetatakse teoreetilise valimi moodustamiseks (theoretical sampling), mida eristatakse esmasest andmete kogumisest, mida nimetatakse algse valimi moodustamiseks (initial sampling). Kui algsete andmete kogumiseks koostatakse valim mingi ettemääratud kriteeriumi (näiteks demograafiliste tunnuste) alusel, siis teoreetilise valimi alusel andmete kogumine toimub teoreetilise küllastuse (theoretical saturation) saavutamise põhimõttel ehk teisisõnu, uusi andmeid kogutakse nii kaua, kuni uued teoreetilised kategooriad on selgelt sõnastatud ja tulemusi mõjutavaid uusi nüansse enam ei ilmne.[25][36][35]

Küsimusi on tekitanud kvantitatiivsete andmete kasutamine. Kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite kombineerimise osas leidub vastakaid arvamusi ja levinud on seisukoht, et kvantitatiivsed meetodid eeldavad üldkehtivate seaduspärade tunnistamist sotsiaalteadustes, mis tõlgenduslikus kvalitatiivses uurimistöös on kõrvale heidetud ja seega põhistatud teooriale ei sobi.[37] Mingil määral on kvantitatiivseid andmeid põhistatud teoorias siiski kasutatud, ent neil pole olnud mitte niivõrd analüütiline väärtus kui funktsioon olla toeks valimi moodustamisel ja kvalitatiivsete andmete struktureerimisel.[35]

Andmete analüüs

[muuda | muuda lähteteksti]

Andmete analüüsimiseks kasutatakse kodeerimist ja sellega alustatakse pärast seda, kui esmased andmed on kogutud. Põhistatud teooria metodoloogias peetakse kodeerimise all silmas andmeüksuste tähistamist nimetustega, mis nende sisu kategoriseerivad ja kokku võtavad, kusjuures koodid tuletatakse andmetest endist, mitte varasema uurimisseisu põhjal. Analüüsi käigus kontrollitakse andmeüksusi ja koode pidevalt ning võrreldakse omavahel, säilitades andmete suhtes avatuse ja püüdmata kohandada neid mõnda etteantud analüütilisse raamistikku.[38][24] Kohati peetakse kodeerimise täpsuse ning kriitilise ja analüütilise vaate säilitamise huvides vajalikuks tekstide rida-realt kodeerimist.[39]

Analüüsiprotsessi on kirjeldatud nii induktiivse kui ka abduktiivsena. Ühest küljest samastataksegi põhistatud teooriat sageli pelgalt induktiivse kvalitatiivse uurimistööga, kuivõrd selle rakendamisel toimub konkreetsete üksikjuhtumite baasil järk-järgult üldisemate ja abstraktsemate kategooriate arendamine.[40] Teisest küljest on selline lähenemine põhistatud teooria analüütilisele loogikale põhjustanud küsimuse, milline saaks sel juhul olla tulemuste üldisem panus teaduse arengusse. Seetõttu on põhistatud teooria analüüsi kohati selgitatud ka kui abduktiivset, seega induktiivse ja deduktiivse lähenemise vahele paigutuva analüüsiprotsessina.[41]

Analüüsi etapid

[muuda | muuda lähteteksti]

Põhistatud teooria analüüsiprotsessi lihtsustatud mudeli järgi eristatakse algset, fokuseeritud ja teoreetilist kodeerimist. Algse kodeerimise peamine eesmärk on kindlaks teha, millist teavet kogutud andmed pakuvad. Selle käigus tutvutakse andmetega ja tuvastatakse edasise uurimistöö jaoks olulised detailid. Samas pole tegemist pealiskaudse kodeerimisega, vaid see eeldab põhjalikku rida-realt andmete lugemist. Fokuseeritud kodeerimine algab siis, kui uurija on kindlaks teinud kõige sagedamini ilmnevad või analüütiliselt kõige tähendusrikkamad algsed koodid, millele edaspidi keskendub. Oluliseks peetakse siiski ka järgnevates faasides avatust andmete suhtes ning valmisolekut koode ja kategooriaid vajadusel muuta. Fokuseeritud kodeerimise tulemusena tekkivaid koode peetakse üldisemateks ja abstraktsemateks kui algseid koode.[42] Teoreetilise kodeerimise käigus toimub andmetest tuletatud koodide ja kategooriate eraldi analüüsimine selleks, et hinnata mil moel nad omavahel seostuvad ja teooriat kujundavad. Teoreetilise kodeerimise faasis peetakse asjakohaseks ka tulemuste võrdlemist mõne eksisteeriva teooriaga.[43][44]

Mõned autorid on lisaks välja toonud mitmed spetsiifilisemad metoodilised võtted, mida peetakse vajalikuks põhistatud teooria loomise käigus toimuval andmete kodeerimisel ja süstematiseerimisel rakendada:

  • Esialgne kodeerimine ja kategoriseerimine, milles eesmärk on tuvastada olulised tekstiosad ja need vastavalt markeerida.
  • Samaaegne uute andmete kogumine ja analüüs, mille käigus esialgu kogutud andmete põhjal luuakse esmane arusaam andmetest ja selle põhjal kujundatakse strateegia uute andmete kogumiseks.
  • Memode (märkmete) kirjutamine uurija mõtete talletamiseks nii analüüsiprotsessi esimestes faasides teoreetilise valimi moodustamiseks kui ka hilisemates faasides analüüsi pidevaks dokumenteerimiseks ja teooria loomiseks.
  • Teoreetilise valimi loomine täpsemate andmete kogumiseks ja küllastuse saavutamiseks.
  • Võrdlev induktiivne ja abduktiivne analüüs, mille käigus tekstifragmente, koode ja kategooriaid pidevalt omavahel võrreldakse, kuni uus teooria on sõnastatud.
  • Teoreetilise tundlikkuse saavutamine, mis sisuliselt tähendab uue teooria loomiseks lisaks empiirilistele andmetele uurija valdkondlikule pädevusele ja intellektuaalsele taustale tuginemist.
  • Teistkordne kodeerimine uute andmete lisandumisel, mille käigus ühtlasi moodustatakse esialgsetest koodidest üldisemad kategooriad.
  • Põhikategooria tuvastamine, mis kujutab endast teoreetilise küllastuseni jõudmise käigus sellise tuumikidee leidmist, mis aitab loodavat kategooriat parimal moel sõnastada ja selgitada.
  • Lõplik kodeerimine ja teoorialoome, mille käigus peaks uus teooria teoreetiliste koodide sõnastamise tulemusena välja kujunema.[45]

Teooria loomine

[muuda | muuda lähteteksti]

Teooriad, mis luuakse põhistatud teooria metoodikat järgides, on üldisemad tõlgendusskeemid konkreetsete nähtuste selgitamiseks. Sellise teooria loomiseks peetakse vajalikuks läbimõeldud andmete kogumise ja analüüsimise sammude läbimist koos pidevalt toimuva märkmete koostamisega.[46] Tegemist on keerulise etapiga ja kohati ei jõuagi uurijad, kes väidavad enda uurimistöö olevat põhistatud teooria, tegelikult uue teooria sõnastamiseni.[26]

Teooria loomine eeldab kogu materjali, sealhulgas koodide, kategooriate ja memode mõtestatud kombineerimist ja tulemuste teoretiseerimist. Vajalikuks peetakse seejuures kategooriate adekvaatset ja lugejatele veenvat sõnastamist, kohati ka kategooriate vaheliste seoste lineaarset ja sidusat esitust, saavutamaks arendatud teooria loogilisena mõjuv kirjeldus.[47]

Kvaliteedi tagamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Põhistatud teooria algusaastatel oli vajalik kujundada kvantitatiivsele metoodikale orienteeritud sotsiaalteadlaste seas veendumus kvalitatiivse uurimistöö kvaliteedis. Selle käigus kujunes välja vaade, et kvalitatiivset uurimistööd peaks hindama omaenda standardite järgi, mitte rakendama kvantitatiivsest uurimistööst üle võetud mõõdikuid.[48]

Ka tänapäeval ei soovi mitmed põhistatud teooria eestkõnelejad rakendada sellele metodoloogiale kvantitatiivses uurimistraditsioonis levinud kehtivuse ja usaldusväärsuse mõisteid, kuigi kohati on need nagu ka objektiivsuse ja korratavuse mõisted diskussioonides siiski kaalukal kohal. Sageli eelistatakse kvaliteedi mõõdikutena kasutada nende asemel näiteks usutavust, kasulikkust, arusaadavust, üldistatavust ja kontrollitavust, aga ka relevantsust ja kohandatavust. Taolistele mõõdikutele tuginedes on välja pakutud ka mitmesuguseid kvaliteedi kontrollimise mudeleid. Üldjoontes leitakse, et põhistatud teooria kvaliteedi hindamisel on oluline küsida, kas loodud teooria tulemused toimivad uuritava nähtuse selgitamisel, kas nad on uuritavas valdkonnas asjakohased ja sobituvad sellesse edukalt ning kas nad on paindlikud ka uute tõendite ilmnemise korral.[49][50]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Dunne 2011, 112–113.
  2. ↑ Charmaz 2008, 461.
  3. ↑ 3,0 3,1 Dunne 2011, 112.
  4. ↑ Charmaz 2008, 463.
  5. ↑ Birks ja Mills 2015, 2.
  6. ↑ Dunne 2011, 111–112.
  7. ↑ Bakker 2019, 94–95.
  8. ↑ 8,0 8,1 Birks ja Mills 2015, 3.
  9. ↑ Birks, Hoare ja Mills 2019, 3.
  10. ↑ Birks ja Mills 2015, 3–4.
  11. ↑ Charmaz 2008, 466.
  12. ↑ Birks ja Mills 2015, 5–6.
  13. ↑ Birks ja Mills 2015, 7.
  14. ↑ Charmaz 2008, 461, 468–469.
  15. ↑ Birks ja Mills 2015, 6–9.
  16. ↑ Glaser 2014, 46–48.
  17. ↑ Charmaz 2008, 468.
  18. ↑ 18,0 18,1 Birks, Hoare ja Mills 2019, 1.
  19. ↑ Bakker 2019, 93.
  20. ↑ 20,0 20,1 Haig 1995, 223.
  21. ↑ Bakker 2019, 91.
  22. ↑ Birks ja Mills 2015, 1.
  23. ↑ Bakker 2019, 91, 94–95.
  24. ↑ 24,0 24,1 Dunne 2011, 111.
  25. ↑ 25,0 25,1 Birks ja Mills 2015, 11.
  26. ↑ 26,0 26,1 Birks, Hoare ja Mills 2019, 2.
  27. ↑ Birks, Hoare ja Mills 2019, 6.
  28. ↑ 28,0 28,1 Thornberg, Perhamus ja Charmaz 2015, 407.
  29. ↑ Charmaz 2008, 462.
  30. ↑ Charmaz ja Thornberg 2021, 309.
  31. ↑ Glaser 2014, 48.
  32. ↑ Dunne 2011, 113.
  33. ↑ Dunne 2011, 113–118.
  34. ↑ Thornberg, Perhamus ja Charmaz 2015, 427.
  35. ↑ 35,0 35,1 35,2 Birks, Hoare ja Mills 2019, 4.
  36. ↑ Thornberg, Perhamus ja Charmaz 2015, 407–409.
  37. ↑ Bakker 2019, 97–98.
  38. ↑ Thornberg, Perhamus ja Charmaz 2015, 409.
  39. ↑ Charmaz 1996, 37–39.
  40. ↑ Thornberg, Perhamus ja Charmaz 2015, 406.
  41. ↑ Bakker 2019, 98.
  42. ↑ Thornberg, Perhamus ja Charmaz 2015, 409–413.
  43. ↑ Thornberg, Perhamus ja Charmaz 2015, 416–417.
  44. ↑ Birks, Hoare ja Mills 2019, 5.
  45. ↑ Birks ja Mills 2015, 10–13.
  46. ↑ Birks ja Mills 2015, 13.
  47. ↑ Charmaz 2008, 473–474.
  48. ↑ Charmaz ja Thornberg 2021, 309–310.
  49. ↑ Thornberg, Perhamus ja Charmaz 2015, 432.
  50. ↑ Charmaz ja Thornberg 2021, 312–317.

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Bakker, J. I. (Hans). 2019. "Grounded Theory Methodology and Grounded Theory Method: Introduction to the Special Issue". Sociological Focus 52 (2): 91–106. (DOI: 10.1080/00380237.2019.1550592; täistekst)
  • Birks, Melanie ja Jane Mills. 2015. Grounded Theory: A Practical Guide. Los Angeles, London, New Delhi, Singapore, Washington DC: Sage. (esimese peatüki täistekst)
  • Birks, Melanie, Karen Hoare ja Jane Mills. 2019. "Grounded Theory: the FAQs". International Journal of Qualitative Methods 18: 1–7. (DOI: 10.1177/1609406919882535)
  • Charmaz, Kathy. 1996. "Grounded Theory". Rethinking Methods in Psychology, toimetanud Jonathan A. Smith, Rom Harré ja Luk Van Langenhove, 27–49. London, Thousand Oaks, New Delhi: Sage. (täistekst)
  • Charmaz, Kathy. 2008. "Reconstructing Grounded Theory". The SAGE Handbook of Social Research Methods, toimetanud Pertti Alasuutari, Leonard Bickman ja Julia Brannen, 461–478. Los Angeles, London, New Delhi, Singapore: Sage. (täistekst)
  • Charmaz, Kathy ja Robert Thornberg. 2021. "The Pursuit of Quality in Grounded Theory". Qualitative Research in Psychology 18 (3): 305–327. (DOI: 10.1080/14780887.2020.1780357)
  • Dunne, Ciarán. 2011. "The Place of the Literature Review in Grounded Theory Research". International Journal of Social Research Methodology 14 (2): 111–124. (DOI: 10.1080/13645579.2010.494930; täistekst)
  • Glaser, Barney. 2014. "Applying Grounded Theory". The Grounded Theory Review 13 (1): 46–50. (täistekst)
  • Haig, Brian D. 1995. "Grounded Theory as Scientific Method". Philosophy of Education 28 (1): 223–230. (täistekst)
  • Thornberg, Robert, Lisa M. Perhamus ja Kathy Charmaz. 2015. "Grounded Theory". Handbook of Research Methods in Early Childhood Education: Review of Research Methodologies. Volume I, toimetanud Olivia N. Saracho, 405–439. Charlotte: Information Age Publishing. (täistekst)

Lisalugemist

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Bryant, Antony. 2017. Grounded Theory and Grounded Theorizing: Pragmatism in Research Practice. New York: Oxford University Press.
  • Bryant, Antony ja Kathy Charmaz. 2007. The SAGE Handbook of Grounded Theory. London, Thousand Oaks, New Delhi, Singapore: Sage.
  • Charmaz, Kathy. 2014. Constructing Grounded Theory. Los Angeles: Sage.
  • Clarke, Adele E. ja Kathy Charmaz (toim). 2014. Grounded Theory and Situational Analysis. I–IV. Los Angeles: Sage.
  • Corbin, Juliet ja Anselm Strauss. 2015. Basics of Qualitative Research: Techniques and Procedures for Developing Grounded Theory. Los Angeles: Sage.
  • Gibson, Barry ja Jan Hartman. 2014. Rediscovering Grounded Theory. Los Angeles: Sage.
  • Glaser, Barney G. 1978. Theoretical Sensitivity: Advances in the Methodology of Grounded Theory. Mill Valley: Sociology Press.
  • Glaser, Barney G. ja Anselm L. Strauss. 1967. Discovery of Grounded Theory: Strategies for Qualitative Research. New Brunswick, London: Aldine Transactions.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Põhistatud_teooria&oldid=6816429"