Endla (teater)
Endla on kutseline teater Pärnu linnas.
Endla on traditsiooniline riiklik repertuaariteater, pakkudes lavastusi alates maailmaklassikast kuni tänapäeva algupäraste näitemängudeni. Aastas annab teater ligi 300 etendust.[1]
Kutselise teatrina tegutseb Endla 1911. aastast, kui valmis juugendstiilis teatrihoone kesklinnas. Teatrihoone rõdult kuulutati välja Eesti Vabariik. Teises maailmasõjas sai hoone tugevasti kannatada ning hiljem õhati.[1]
Uus teatrimaja valmis 1967. aastal ja läbis põhjaliku renoveerimise 2001. aastal. Teatrihoones on 565-kohaline suur saal ja black box nimega Küün, kuhu mahub kuni 150 vaatajat.[1]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Teatri eelkäija oli mängu- ja lauluselts "Endla". Teatri loojaks on Kablist pärit Pärnu linnanõunik, „Endla“ seltsi esimees, kaugsõidukapten ja laevaehitaja August Klein (1865-1940).[2]
Teater avati 1911. aastal vastvalminud teatrihoones "Libahundi" esmalavastusega. Komplekteeritakse 7-liikmeline püsitrupp, punktitasu eest teeb kaasa veel 5 näitlejat.[3]
1915. aastal katkeb teatri tegevus esimese maailmasõja tõttu. Teatrihoonet kasutati 1917. aastani sõjaväehaiglana.[3][4] 23. veebruaril 1918 loeti Endla teatri rõdult ette "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele".
Teater alustab uuesti tööd 1920. aastal ja 1923. aastal pannakse alus orkestrile. 1923. aastal on trupis 16 liiget.[3]
1926. aastal lõid Endlas pettunud haritlased Pärnu Töölisteatri. Teater tegutses kuni 1932. aastani.[3]
Endla teatrihoone sai kannatada 1944. aastal, kui taganevad Saksa väed selle põlema panid.[5] Allesjäänud varemed, mida oli vahepeal kasutatud laopinnana, lasti õhku 6. märtsil 1961.[6]
Aastatel 1944–1967 tegutses Endla Rüütli platsil asunud pangahoone Rüütli 40a II ja III korrusel.[7]
Aastatel 1953–1988 kandis teater nime Lydia Koidula nimeline Pärnu Draamateater.[8]
1967. aastal valmis Endlale uus hoone, mis on teatri koduks tänaseni. 1969. aastal pannakse alus suvehooaja traditsioonile.[9]
Aastast 1977 tegutses teatri juures kaheaastase õppeajaga õppestuudio.[9]
2001. aastal toimusid teatrihoones ümberehitused. Avati uus väike saal, mille nimeks sai Küün.[10]
Teatrijuhid[muuda | muuda lähteteksti]
Näitejuhid[muuda | muuda lähteteksti]
- 1911–1914 Aleksander Teetsov
- 1914–1915 Karl Jungholz
- 1918–1920 August Reiman
- 1920–1922 Johann Kull
- 1922–1923 Aleksander Teetsov
- 1923–1923 Karl Jungholz
- 1923–1924 Albert Liik
- 1924–1925 Woldemar Mettus
- 1925–1926 Aleksander Teetsov
- 1926–1927 Ants Lauter
- 1927–1932 Aleksander Teetsov
- 1932–1934 Ralf Opsola
- 1934–1941 Eduard Lemmiste
- 1941–1942 Henn Aare
- 1942–1944 Riivo Kuljus
- 1944–1948 Eduard Türk
- 1948–1952 Ilmar Tammur
1951. aastal lahutatakse peanäitejuhi ja direktori ametikohad.[7]
Direktorid[muuda | muuda lähteteksti]
- 1951–1968 Martin Tambur
- 1968–1981 Arnold Ebrok
- 1981–1995 Olaf Esna
- 1995–2015 Ain Roost
- 2015– Roland Leesment
Peanäitejuhid[muuda | muuda lähteteksti]
- 1952–1955 Kaarel Ird
- 1957–1960 Enn Toona
- 1960–1962 Arthur Ots
- 1962–1964 Arvo Kruusement
- 1964–1969 Enn Toona
- 1969–1982 Vello Rummo
- 1982–1991 Ingo Normet
- 1991–1997 Ülev Aaloe
- 1997–2004 Raivo Trass
- 2004–2012 Tiit Palu
- 2012–2013 Triinu Ojalo
- 2013–2014 Kalju Komissarov
- 2015– Ingomar Vihmar
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Pärnu Teater Endla". piletilevi.ee. Vaadatud 08.01.2021.
- ↑ Häädemeeste Vallavolikogu. "Häädemeeste valla arengukava aastateks 2018-2023". Riigi Teataja, 11. november 2018. Vaadatud 08.01.2021.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 "1911 - 1944 Kutselise teatri sünnist esimese teatrimaja hävinemiseni". endla.ee. Vaadatud 08.01.2021.
- ↑ Olaf Esna. "Kuidas Endla teater ilmasõjas maha põles". Pärnu Postimees, 21. detsember 2006. Vaadatud 08.01.2021.
- ↑ Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: vana Endla teatrimaja hoone Delfi Forte, 17.09.2016 (vaadatud 11.12.2016)
- ↑ Juugendstiilis Endla teatri hoone – Pärnu kadunud rahvussümbol Pärnu Postimees, 09.11.2006 (vaadatud 11.12.2016)
- ↑ 7,0 7,1 "1944 - 1967 Teatri teod ja teed uue maja valmimiseni". endla.ee. Vaadatud 08.01.2020.
- ↑ EE 12. kd, lk 117.
- ↑ 9,0 9,1 "1967 - 1988 Uues majas uude aega". endla.ee. Vaadatud 08.01.2021.
- ↑ "2001 - 2015 Küüni sünnist suure saali renoveerimisplaanideni". endla.ee. Vaadatud 08.01.2021.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]