Pärnu Linna Kõrgem Tütarlastekool

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Pärnu linna kõrgem tütarlastekool)
Jump to navigation Jump to search

1733.aastal tehti Saksa koguduse orelimängijale Johann Christoph Moellerile (Möllerile) ülesandeks tütarlastekooli pidamine. Seni oli poisse ja tüdrukuid koos õpetatud. Seda kooli nimetati tol ajal neitsite kooliks (Jungfernschule). Ametliku staatuse sai kool aastal 1745, kui kooli (Neitsite Kool) asutamise kinnitas kohalik raad.

Aastal 1788 muudeti tütarlastekool 2-klassiliseks alamrahvakooliks. Õpetust jagas endiselt üks inimene. Koolis õpetati lugemist, kirjutamist, arvutamist ja usuõpetust. Lisaks anti ka algteadmisi geograafias ja ajaloos.Tütarlastekoolis oli kõige enam käsitööliste, kuid ka kaupmeeste, ohvitseride ja jõukamate linnakodanike lapsi. 1791. aastal õppis koolis 30 õpilast.

1805 reorganiseeriti kool Pärnu Linna Tütarlastekooliks. Tütarlastekool oli nüüd linna ülalpeetav ja ka õppekava laiendati. See oli saksakeelne avalik teise astme õppeasutus. Koosseisulisi õpetajaid oli kaks. Õppekavas olid usuõpetus, saksa keel, prantsuse keel, aritmeetika, ajalugu, geograafia, loodusõpetus, ilukiri, joonistamine, laulmine ja käsitöö.

1838 pandi ametisse inspektriss. Õppeained jaotati nelja mees- ja ühe naisõpetaja vahel. Järgmisel aastal lisandus õppekavasse vene keel. 1846.a õppis koolis 69 tütarlast.

1852. a muudeti asutus kõrgemaks kooliks nimetusega Pärnu Linna Kõrgem Tütarlastekool (Höhere Stadt-Töchterschule zu Pernau). 2-klassiline kool muudeti 3-klassiliseks kõrgema kursusega kooliks (III klass moodustas alama, II ja I klass kõrgema astme). Koolikursus kestis kokku kaheksa aastat. Õppetöö toimus saksa keeles. Kool oli määratud aadlike, ametnike, teadlaste, kaupmeeste ja kodanike seisusest pärinevate tütarlaste jaoks. Teistest rahvakihtidest võidi tütarlapsi vastu võtta ainult Pärnu koolikolleegiumi loal. Rahvus ei olnud oluline.

Tütarlastekooli asukohaks oli toona ühekorruseline puumaja, mis asus südalinna servas Tallinna värava lähedal Vee ja Kuninga tänava nurgal. See hoone ei ole säilinud. 1854. a augustist kuni 1861. a detsembrini õppis selles koolis Lydia Koidula ning 1854-1859 oli tema kooliõde Lilli Suburg. Aastail 1870-1878 õppis tütarlastekoolis Elisabeth Aspe.

1860. aastast oli kool nelja-klassilise kursusega. Õpilasi õppis nendel aastatel 100 ringis. See kool oli gümnaasiumitasemega õppeasutus, ühtlasi tütarlaste haridustee viimane, kõige kõrgem aste. Kodu- või elementaarõpetajanna kutse saamiseks tuli linna- ja erakooli lõpetajatel sooritada täiendavad eksamid ülikooli või kohaliku poeglastegümnaasiumi juures. Ülikooli naisi õppima ei võetud.

1863. a hävis esimene teadaolev koolimaja (Kuninga 3) tules ning mõned aastad tegutseti ajutistes ruumides. 11.jaanuaril 1866 avati täiesti uus kahekorruseline kivist koolihoone Rüütli tänav 40. Seda tunti nime all die weisse Töchterschule (sks valge tütarlastekool). (Tänapäeval asub majas klubi Mirage)

1881. aastal reorganiseeriti kool 6-klassiliseks seitsmeaastase kursusega õppeasutuseks. Kool nimetati tollase tava järgi Pärnu Linna I järgu Tütarlastekooliks.

1889 valmis kooli vanemate klasside tarvis uus punane koolimaja (Pargi 1), kuna valge maja oli pidevalt kasvanud õpilaskonnale väikseks jäänud. Valgesse majja jäid ettevalmistusklassid.

1890 algas järkjärguline minek venekeelsele õppetööle. Viimane saksakeelne lend lõpetas kevadel 1894 ning uuest õppeaastast oli kool venekeelne.

1. detsembril 1894 sai Pärnu I järgu linna-tütarlastekool gümnaasiumi õigused ja hakkas kandma nime Pärnu Tütarlaste Gümnaasium (Pernovskaja Ženskaja gimnazija). Gümnaasiumi õppekorraldus rakendus 1895. aasta jaanuarist.

1902. a augustis avati uus kaasaegne Pärnu Tütarlaste Gümnaasiumi koolihoone Nikolai tänav 26. Oktoobris 1907 valmis tütarlastekooli võimla.

Sügisel 1916. aastal evakueeriti kool Venemaale Tveri linna, kuna koolitöö Pärnus 1916 -1917 õppeaastal seisis. 1917-1918 õppeaastal töötas kool linnavalitsuse eraalgatusel. 1918. a 9. novembril sündis eestikeelne gümnaasium nimetusega Pärnumaa Rahvahariduse Seltsi poolt ülalpeetav Pärnu Eesti Kõrgem Tütarlaste Kool. 1919. a juunis andis Pärnumaa Rahvahariduse Selts kooli Pärnu linna omavalitsusele üle. 1919 - Pärnu Linna Tütarlaste Keskkool. 1920 - Pärnu Linna Tütarlaste Reaalgümnaasium. 1923 - Pärnu Linna Tütarlaste Gümnaasium. 1937 - Pärnu II Gümnaasium. 1940 - Pärnu II Keskkool. 1941 - Pärnu II Gümnaasium . 1944 -1945 Pärnu II Keskkool. 26.detsembril 1944 anti koolile Lydia Koidula nimi, sellest alates kandis kool nime Pärnu Lydia Koidula nimeline II Keskkool. 1951 - kooli juures alustas tööd üks I klass. Aastast 1952 segakool: Pärnu I ja II Keskkool muudeti segakoolideks ja nende vahel jaotati ka Pärnu I Seitsmeklassilise Kooli klassikomplektid (1.-7.klass). 1961 - Lydia Koidula nimeline Pärnu 2. Keskkool. 1979 - kool kolis äsjavalminud koolimajja Pärnu äärelinnas Metsa tänaval. Kooliga liideti VIII 8-klassiline kool. Õpilaste ja õpetajate arv suurenes oluliselt. 1982 - valmis kooli ujula. 1995. aasta juulist Pärnu Koidula Gümnaasium. 2015 - Pärnu Koidula Gümnaasiumist sai riigigümnaasium.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Peeter Raidla, "Koidula kooli lugu I, 1733-1980. Pärnu 2009.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]