Pärnu kolmas sild
Pärnu kolmas sild on ehitusjärgus sild Pärnus üle Pärnu jõe. Uus autosild hakkab ühendama Ülejõel asuvat Raba tänavat kesklinnas asuva Lai tänavaga. Planeeritav Pargi tänava pikendus ühendab silla Pika tänavaga.[1]
Sillale parima arhitektuurse ja konstruktiivse lahenduse leidmiseks viidi läbi arhitektuurivõistlus, mille võitis arhitektuuribüroo Trilog Studio OÜ ja Ehitusfirma Fidele OÜ võistlustöö "Luik", kuid kaks pärast kahte liiga kõrge hinna tõttu nurjunud ehitushanget otsustas Pärnu linnavalitsus loobuda arhitektuurivõistluse võidukavandist. Kolmas riigihange toimus võistleva dialoogi vormis, mille käigus sai ehitaja välja pakkuda nii ideelahenduse kui ehitushinna. Parimaks tunnistati Infortari gruppi kuuluvate ettevõtete INF Infra ja EG Ehitus pakkumine maksumusega 26,7 miljonit eurot.[1][2][3][4]
Rajatav sild on pikima avaga võrkkaarsild Baltikumis ja Soomes – selle pikima ava pikkus on 140 meetrit. Sild ise on 270 meetrit pikk ja peaaegu 20 meetrit lai. Sillale tuleb kolm sõidurada ning 3,5 meetri laiune kergliiklustee silla mõlemasse äärde. Silla ehitustööd algasid 2023. aasta juulis ja see peaks valmima 2025. aasta märtsis.[1][5]
Planeerimine[muuda | muuda lähteteksti]
Pärnu kolmandast sillast oli juttu juba viimases nõukogudeaegses generaalplaanis. Siis mõeldi, et kolmas sild peaks tulema A. H. Tammsaare puiestee pikendusele.[6]
Aastal 2005 plaanis Pärnu linnavalitsus silda nii Raba ja Aia tänava vahele kui ka Niidu ja Suur-Jõe tänava vahele. Linnajuhtide seisukoht oli, et esimesena tuleks rajada Raba ja Aia tänava vaheline sild, kuna Kesklinna sild on rohkem koormatud kui Papiniidu sild.[7] 2006. aastal võttis Pärnu linnavalitsus vastu Raba ja Aia tänava vahelise silla detailplaneeringu.[8]
2012. aastal teostas OÜ Hendrikson & Ko kolmanda silla trassivariantidele eksperthinnangu. Võrreldi kolme sillavarianti:
- Aia tänava ja Rääma tänava ühendusena kulgev sild (Raba–Aia)
- Pargi tänava ja Rääma tänava ühendusena kulgev sild (Raba–Pargi)
- Vingi tänava ja Rääma tänava ühendusena kulgev sild (Raba–Vingi)[9]
Eksperthinnangu kohaselt oleks kõige ebasobivam Raba–Vingi variant, mis oli kolmanda silla trassina ette nähtud Pärnu üldplaneeringus. Raba–Vingi sild oleks võrreldes teiste variantidega kõige pikem ja selle rajamiseks tuleks lammutada kümme eluhoonet. Lisaks hävitaks see poole Rääma pargist ja sillavariandi ühendus kesklinna praeguse teedevõrguga oleks halvim.[10]
Kõige odavam oleks ekspertide sõnul Raba–Pargi variant, kuid see lõhuks linna struktuuri ja tekitaks uusi liiklussõlmi. Liiklusskeem oleks autojuhtidele arusaamatu.[10]
Kõige sobivam oleks ekspertide hinnangul Raba–Aia sillakoridor, kuna see ei lõhuks linna struktuuri ja oleks liiklejatele arusaadav, sest suubuks Aia tänavale. Laia ja Pika tänavaga ristumised lahendataks ringristmikega. Kuna Raba–Aia variant oleks kõige kallim, siis soovitasid eksperdid Raba–Aia sillakordi nihutada, et selle veepealne osa lühem ja maapealne pikem. Selline sild tuleks odavam, samal ajal säiliksid kõik Raba–Aia sillakoridori eelised.[10]
Raba–Aia sillavariandi peamiseks puuduseks on olnud vajadus võõrandada maad Port Arturilt. Linnavalitsus on püüdnud saada Port Arturiga kokkuleppele, kuid mõlemale poolele sobiva lahenduseni 2017. aastaks ei jõutud. Seetõttu loobus linnavalitsus Raba–Aia sillakoridorist ja alustas detailplaneeringu koostamist trassil Raba–Pargi.[11]
Pärnu linnavolikogu kiitis Raba–Pargi sillakoridori heaks 2019. aastal. Kuna politsei- ja päästemaja kavatseti kolida A. H. Tammsaare puiesteele, siis oleks võimalik läbi hoonete hoovi rajada Pargi tänava pikendus Pikale tänavale.[12] Samal aastal kuulutati välja arhitektuurivõistlus, et leida sillale parim arhitektuurilahendus ja sillakoridoriga seotud liikluslahendus.[13]
2019. aastal selgus, et Kesklinna sild vajab hädasti remonti, kuid nii Kesklinna silla remondiks ja kolmanda silla ehituseks linnal raha ei ole. Linavalitsus eelistus oli kõigepealt ehitada valmis kolmas sild ja alles seejärel põhjalikult remontida Kesklinna silda.[14]
2020. aasta aprillis kuulutati välja kolmanda silla arhitektuurivõistluse võitja, kelleks osutusid Mari-Liis Vunder, Sandra Vahi, Johannes Heine ja Grete Soosalu ehitusfirmast Fidele OÜ. Nende võistlustöö "Luik" näeb ette kahe kaarega rippsilla ehitamise, selle sildeavad on ligikaudu 130meetrised ja kaarte kõrgus kuni 16 meetrit. Silda kannavad mõlemalt poolt umbes viiekraadise nurga all teraskaared, millele on riputatud sõidu- ja kergliiklusteed, ainult üks silla tugipunkt on plaanitud jõkke. Kaartevaheline kolmerealine sõidutee on kavandatud teras-raudbetooni komposiitplaadina, kõnni- ja rattateed teraskonsoolidena.[15]
2020. aasta oktoobris valmis kolmanda silla eskiislahendus, mis arendas edasi arhitektuurikonkursi võidutööd. Eskiislahenduse järgi on kavandatav sild kolme kaarega, elegantne ja modernne konstruktsioon pikkusega ligikaudu 350 meetrit. 125meetrised sildeavad tulevad Eesti pikimad. Eskiisis lahendati ka sillaga kaasnev tänavavõrk.[16]
Augustis 2021 kuulutas linn välja silla ehitushanke, millele laekus kaks pakkumist. Kuna odavaima pakkumise hind oli 51 miljonit eurot, mis osutus pea kaks korda kallimaks linnavalitsuse plaanitust, siis lükkas linn mõlemad pakkumised tagasi.[17] 2021. aasta novembris kuulutas linnavalitsus välja uue rahvusvahelise riigihanke silla rajamiseks, kuid ka see hange ebaõnnestus liiga kalli hinna tõttu. Odavaim pakkumine oli seekord 71,4 miljonit eurot.[3]
Märtsis 2022 teatas linn, et loobub arhitektuurivõistluse võidukavandist "Luik". Sama aasta mais teatas linn, et kuulutas välja kolmanda silla ehitushanke võistleva dialoogi vormis. Selle käigus saab ehitaja koos arhitektide ja projekteerijatega välja pakkuda nii ideelahenduse kui ehitushinna.[2][3]
2023. aasta märtsis teatas Pärnu linnavalitsus, et on leidnud kolmandale sillale ehitaja. 24. mail 2023 allkirjastas linn uue silla projekteerimis- ja ehituslepingu ettevõtetega INF Infra ja EG Ehitus mahus 26,7 miljonit eurot. Rajatava võrkkaarsilla ehitus algas 2023. aasta juulis ja tööde valmimistähtaeg on 2025. aasta märts.[4]
Ehitus[muuda | muuda lähteteksti]
Rajatavast võrkkaarsillast saab Eesti pikima avaga sild ning ehitamisel plaanitakse kasutada uudseid lahendusi ja tehnoloogiat. Sild rajatakse kolmele jõkke paigaldatavale sambale ja suur osa sillateki ja teraskaare ehitusest toimub jõe vasakul kaldal. Umbes 1100 tonni kaaluv konstruktsioon plaanitakse "sõidutada" silla sammastele 2024. aasta kevadel.[18]
Sillale pandi nurgakivi 8. novembril 2023 ning esimesena valmis silla keskmine sammas 2023. aasta detsembri keskpaigas.[19][20]
-
Pärnu kolmanda silla ehitus Rääma pool. Esiplaanis maha jäetud linakombinaadi pumpla. aprill 2024 -
aprill 2024 -
aprill 2024 -
Pärnu kolmanda silla ehitus 2024
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Pärnu Raba-Lai tänava sild". parnu.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 10.05.2021. Vaadatud 15.05.2021.
- ↑ 2,0 2,1 Eno-Gerrit Link (29. märts 2022). "Pärnu linn heidab kolmanda silla võidutöö kavandi üle parda". Pärnu Postimees. Vaadatud 03.07.2022.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 "Pärnu läheb sillahankega kolmandale ringile". Pärnu Postimees. 30. mai 2022. Vaadatud 03.07.2022.
- ↑ 4,0 4,1 Ester Vilgats (24. mai 2023). "Pärnu allkirjastas uue silla projekteerimis- ja ehituslepingu". ERR. Vaadatud 29.07.2023.
- ↑ Ester Vilgats (18. juuli 2023). "Pärnus käib uue silla ehitamine". ERR. Vaadatud 29.07.2023.
- ↑ Tõnu Kann (17. märts 2007). "Pärnu suured sillad 1803–2007". Pärnu Postimees. Vaadatud 15.05.2021.
- ↑ Asso Puidet (11. oktoober 2005). "Eksperdid pooldavad silda Raba tänavalt Aia tänavale". Pärnu Postimees. Vaadatud 15.05.2021.
- ↑ Aivar Pau (28. august 2008). "Pärnu linnavalitsus otsustas rajada kesklinna uue silla". ERR. Vaadatud 15.05.2021.
- ↑ OÜ Hendrikson & Ko (2012). "Pärnu sillavariantide võrdlus. Eksperthinnang" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 15.05.2021. Vaadatud 15.05.2021.
- ↑ 10,0 10,1 10,2 Teet Roosaar (25. jaanuar 2012). "Eksperdid soovitavad Pärnu uue silla asukohta muuta". Pärnu Postimees. Vaadatud 15.05.2021.
- ↑ Rainer Aavik (3. august 2017). "Rainer Aavik: Kolmanda silla kolmas versioon". Pärnu Postimees. Vaadatud 15.05.2021.
- ↑ Kristo Niglas (25. aprill 2019). "Volikogu kiitis heaks uue autosilla koridori". Pärnu Postimees. Vaadatud 15.05.2021.
- ↑ "Linnavalitsus kuulutas välja autosilla arhitektuurivõistluse". Pärnu Postimees. 2. detsember 2019. Vaadatud 15.05.2021.
- ↑ Eno-Gerrit Link (14. jaanuar 2020). "Linnavalitsus eelistab Kesklinna silla laiendamisele uue autosilla ehitamist". Pärnu Postimees. Vaadatud 15.05.2021.
- ↑ "VIDEO JA GALERII ⟩ Pärnu uue autosilla arhitektuurivõistluse võidutööks osutus kahe kaarega rippsild". Pärnu Postimees. 1. aprill 2020. Vaadatud 15.04.2021.
- ↑ Eno-Gerrit Link (13. oktoober 2020). "PILDID ⟩ Kolmanda silla eskiis arendab konkursi võidutööd". Pärnu Postimees. Vaadatud 15.05.2021.
- ↑ Merle Rallmann, Grete-Liisa Sihver (21. september 2021). "AJATELG ⟩ Uue silla ehitushange nurjus plaanitust pea kaks korda kõrgema hinna tõttu". Pärnu Postimees. Vaadatud 02.10.2021.
- ↑ Eno-Gerrit Link (25. mai 2023). "Selgus Pärnu uue silla ilme". Pärnu Postimees. Lk 3.
- ↑ Eno-Gerrit Link, Mailiis Ollino (8. november 2023). "VIDEO JA GALERII ⟩ Silla nurgakivisse läks peitu hästi hoitud saladus". Pärnu Postimees. Vaadatud 14.01.2024.
- ↑ Eno-Gerrit Link, Mailiis Ollino (13. detsember 2023). "PILDID ⟩ Uue silla esimese samba valamiseks kulus kümme tundi". Pärnu Postimees. Vaadatud 14.01.2024.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Pärnu kolmas sild
- "Pärnu uue silla kesklinnapoolsed vaiatööd jõudsid lõpule" ERR, 10. oktoober 2023