Pärissoonkest

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib silma osast; aju osa kohta vaata artiklit Tela choroidea

Pärissoonkestaks[1] ehk soonmikuks[2] ehk koroideaks (choroidea, chorioidea) nimetatakse paljude loomade (sh inimeste) silmamuna soonkesta tagumist ja suurimat kihti.

Koroidea paikneb ripskeha taga kõvakesta ja võrkkesta vahel silmamuna tagumises osas ning on tugevalt vaskulariseeritud.

Koroidea hoolitseb võrkkesta verevarustuse ja silma siserõhu säilitamise eest.

Roomajatel[muuda | muuda lähteteksti]

Madudel[muuda | muuda lähteteksti]

Madude koroidea funktsioonid võivad varieeruda. Madudel, kel silma võrkkest on varustatud rohkete veresoontega, ei oma koroidea otsest toitefunktsiooni.

Imetajatel[muuda | muuda lähteteksti]

Koduloomadel[muuda | muuda lähteteksti]

Koroideas paikneb valgust peegeldav läiketapeet (tapetum lucidum), see areneb välja pärast sündi ja võib olla nii sinise, kollase kui ka rohelise värvusega.[3]

Koroideasse kulgevad läbi kõvakesta neli suurt keerisveeni (vv.vorticosae).

Veenide läbimiskohtade ahenemine põhjustab silma siserõhu tõusu ning võib viia glaukoomi tekkeni.[4]

Inimestel[muuda | muuda lähteteksti]

Inimestel on pärissoonkest silmamuna soonkesta osa.

Patoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Inimestel seostatakse pärissoonkestaga mitmeid haiguslikke seisundeid, nagu pärilik soonkesta puudumine, soonkestapõletik (korioidiit), korioretiniit jpt.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välisallikad[muuda | muuda lähteteksti]