Päris-Soome (ajalooline maakond)
| Päris-Soome | |
|---|---|
|
| |
| rootsi k. Egentliga Finland | |
| soome k. Varsinais-Suomi | |
|
| |
 | |
|
Keskus: Turu linnus Turu |
Päris-Soome (soome Varsinais-Suomi, rootsi Egentliga Finland) on Soome ajalooline maakond Edela-Soomes.
Piirkonda peetakse Soome riikluse ja asustuse üheks vanimaks tuumikalaks ning see paikneb peamiselt Edela-Soome rannikualal ja saarestikus.[1]
Ajaloolise maakonna keskuseks kujunes varakult Turu, mis oli keskajal oluline kiriklik ja halduslik keskus.[2] Turus asus Turu piiskopkonna keskus. Päris-Soome kuulus keskajal ja varauusajal Rootsi kuningriik koosseisu. Piirkond oli üks Rootsi riigi ajaloolisi maakondi, mille territoorium jagunes halduslikult läänideks ning väiksemateks üksusteks, nagu häradid (eesti k. kihlakonnad) ja kihelkonnad.[3]
Keskajal oli Päris-Soome oluline Rootsi ja Soome alade vahelise Botnia lahe äärne, kaubanduse ja kirikliku elu keskus, sest Turus paiknes Soome esimene piiskopkond ning Rootsi riigi Soome asehalduri residents.
Pikemalt artiklites Soome keskaeg ja Esimene Rootsi ristiretk
Päris-Soomes asusid Soome keskaegsed linnused: Kuitia linnus, Kuusisto piiskopilinnus, Lieto linnus, Stenberi linnus, Turu linnus.
1634. aasta Rootsi valitsemiskorraldusega loobuti Rootsi kuningriigi valitsemisreformis Rootsi-Soome aladel keskaegsetest ajaloolisest maakonnapõhisest haldusjaotusest ja maakondade asemel said 1. järgu haldusüksusteks läänid[4] Rootsi kuningriigi ajalooliste maakondade asemel moodustati haldusüksustena: läänid sh. Turu ja Pori lään (Åbo och Björneborgs län)[5].
Geograafia
[muuda | muuda lähteteksti]Ajalooline Päris-Soome hõlmab Edela-Soome rannikuala ja osa saarestikust Läänemeri ääres. Piirkonda iseloomustab tihe saarestik ja viljakas põllumajandusmaa.
Tänapäeval langeb ajaloolise maakonna territoorium suuresti kokku Soome haldusmaakonnaga Päris-Soome maakond, kuigi nende piirid ei ole täielikult samad.
Halduslik jaotus
[muuda | muuda lähteteksti]
Rootsi ajal jagunes Päris-Soome mitmeks väiksemaks haldusüksuseks[6]:
- häradid (kihlakonnad): Halikko; Piikie; Masku; Wirmo; Wehmo; Ala-Satakuntaa (Nedre Satakunda); Ylä-Satakunta (Öfre Satakunda); Ylä-Satakunna ülemine (Öfre Satakunda Öfredels)
- kihelkonnad: Kemiö (rootsi k. Kimito) Kemiönsaaril, Koski (Bjerno), Kirjakkala (Uskela); Turu (Âbo), Möllby; Ruissalo (Ön Runsala), Naantali (Nådendal), Uti Yläne; Uusikaupunki (Nystad); Rauma (Raumo); Säkylä (Säkylä); Pori (Björneborg), Torsnäs, Ulvila (Fredriksfors), Noormarkku (Norrmark); Taivassalo (Töfsala); Tampere (Tammerfors), Hattanpää jt.
- linnad, millest tähtsaim oli 1229. aastal asutatud Turu ning 1558. aastal asutatud Pori linn.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti entsüklopeedia. 9. kd. Tallinn: Valgus, 1996, lk 611.
- ↑ Tarvel, Enn. Eesti rahva lugu. Tallinn: Varrak, 2018, lk 45.
- ↑ Eesti ajalugu III: Rootsi ja Poola aeg. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013, lk 46–47.
- ↑ Raimo Raag. Rootsi kirjakultuur uusaegsel Eesti-, Liivi- ja Ingerimaal, Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 82. Tallinn, Emakeele Selts, lk 12
- ↑ Matti Walta, Virkamiehiä 1600-luvulla. Suomen hallintovirkamiehet 1634–1714, s. 181-198, ISBN 9789529342082
- ↑ Friedrich Rühs, Finland och dess invånare. Stockholm, 1827, Det Egentliga Finland s. 108-116
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Friedrich Rühs, Finland och dess invånare. Stockholm, 1827, Det Egentliga Finland s. 108-116
- Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Andra delen, Häft 2. I. Egentliga Finland, Stockholm 1922, s. 385-418; Tredje delen, Häft 3, Finland. 1) Fögderierna 296–313. 2) Åbo kapitelgods omfattning och belägenhet (Egentliga Finland) s. 103-109
