Ozoli mõis (Dikļi kihelkond)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel on Dikļi kihelkonna mõisast; Liepmuiža kihelkonna mõisa kohta vaata artiklit Ozoli mõis (Liepmuiža kihelkond), Suntaži kihelkonna mõisa kohta Ozoli mõis (Suntaži kihelkond) ja Kuramaa mõisa kohta Ozoli mõis.

Ozoli mõis (Dikļi kihelkond) (Läti)
Ozoli mõis (Dikļi kihelkond)
Asendikaart
Ozoli mõisa peahoone
Ozoli mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen (1903). Mõisa maad on kaardil tähistatud numbriga 108

Ozoli mõis (saksa keeles Lappier, läti keeles Ozolmuižas pils) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Dikļi kihelkonnas. Praegu asub Lätis Aloja piirkonnas Brīvzemnieki vallas Ozolmuiža külas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed teated mõisast pärinevad 1334. aastast, mil omanik said Korffid. Mõis vahetas mitu korda omanikku ja kuulus 1782. aastast kuni 1920. aasta maareformini Mellinite suguvõsale. Aastast 1993 asum mõisa peahoones põhikool.

Mõisaansambel[muuda | muuda lähteteksti]

Peahoone ehitati 18. sajandi lõpus, mil mõisa omanikuks oli Georg Johann von Mellin. Peahoone on klassitsistlikus stiilis, kaunistamisel on kasutatud ohtrasti stukki. Enamus kõrvalhooneid on peahoone ümber, veidi eemal järve kaldal asuvad magasiait ja saun. Peahoone juures on regulaarse planeeringuga park, mis rajati samuti 18. sajandil. Nii peahoone kui ka park on riikliku kaitse all olevad kultuurimälestised.[1]

Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 12 ja 5/6 adramaad, sellele allus 258 mees- ning 273 naishinge.[2]

Karjamõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1816 kuulus mõisale kaks karjamõisa: Carlsberg ja Koskullshof.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  2. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 246.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Sakk, Ivar. Läti mõisad. Reisijuht. Tallinn: EVG Print, 2006. Lk 55-56.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]