Oviedo katedraal

Oviedo katedraal 2021. aastal

Kesklööv vaatega ida suunas

Oviedo San Salvadori katedraal on 13.–16. sajandil ehitatud gooti katedraal, mis asub Oviedo linnas (Astuuria vürstiriik Hispaanias).

Oviedo katedraali nimetatakse ka Sancta Ovetensis ('püha Oviedo'), mis viitab seal sisalduvate reliikviate kvaliteedile ja kvantiteedile. Fraas on osa hiliskeskajal käibinud ladinakeelsest värsist Hispaania katedraalide kohta "Sancta Ovetensis, pulchra Leonina, dives Toledana, fortis Salmantina" ('püha Oviedo, kaunis León, rikas Toledo, tugev Salamanca').

Kirik asub varasema, 9. sajandist pärit eelromaani stiilis katedraalikompleksi kohal, mille mõned hooned on säilinud. Niisiis kuulub kirikuhoone koosseisu eelromaani (Püha kamber), romaani (Püha kambri võlvid ja apostliskulptuurid), gooti (fassaad, löövid ja ristikäik), renessansi (tornikiiver) ja baroki (kooriümbriskäik, Nuestra Señora del Rey Casto kabel ja teised kabelid) stiilis ehitisi.

Ajaloost

Praeguse kirikuhoone kohal paiknes enne gooti katedraali ehitamist varasemast perioodist pärit eelromaani basiilika, kuid selle hoone kohta pole midagi täpsemalt teada. San Salvadori kiriku, mis kuulus kuninga paleekompleksi juurde, püstitas Astuuria kuningas Fruela I 781. aastal. Kirikut laiendas 802. aastal tema poeg Alfonso II Karske, kes tegi Oviedost Astuuria kuningriigi pealinna ja elas koos oma õukonnaga Oviedos. Ta asutas 811. aastal Oviedo piiskopitooli, nii et kirikust sai katedraal. Eelromaani kihistusest on katedraalikompleksis väike osa säilinud: Püha kamber ja alumine osa ühe torni müüridest, nn Torre vieja.

Kroonikakirjutaja ja Oviedo peapiiskop Pelagius restaureeris San Salvadori basiilikat 12. sajandi lõpul, piiskop Fernando Alfonso (1296–1301) algatas kapiitlisaali uue restaureerimise ja tema järeltulija Fernando Alvarez (1302–1321) ristikäigu ehituse. 13. sajandi lõpus 1293. aastal alustas piiskop Gutierre de Toledo uue gooti basiilika ehitust. Piiskopi vapp kaunistab peamist kabelit, kuigi selle lõpetas tema järeltulija Guillén. Diego Ramirez de Guzmáni (1421–1441) ajal ehitati lõunapoolse transepti kaks kabelit (tänapäeval käärkamber), kiriku vana sissepääs ja kapiitlisaali ristikäiguga ühendav galerii. Alonzo de Palenzuela (1470–1485) ajal lõpetati transept. Juan Ariase (1487–1497) perioodist pärinevad tema tunnused liilia ja neli kammkarpi löövis. Koorivõre lasi ehitada Juan Daza (1497–1503); Valerano (1508–1512) ajal lisandusid vitraažaknad. Diego de Murose ajal valmistasid Pedro de Bunyeres ja Juan de Cerecedo portaalivõre, samas kui Giralte de Bruselas ja Juan de Balmaseda lõpetasid aastail 1512–1517 Valeriano Órdoñez de Villaquiráni tellitud altariretaabli nikerdamise. Cristóbal de Rojase (1546–1556) ajal valmis torn, mida kaunistab tema vapp. 17. sajandil lisati kooriümbriskäik ja külglöövide kabelid.

Kirjeldus

Vaade külglöövist kesklöövi

17. sajandi kooriümbriskäik

Välisilme

Tänapäeval näha oleva hilisgooti fassaadi projekteeris 16. sajandi alguses Juan de Badajoz. Sissepääs on madal roidvõlviga eeskoda kolme kaare ja kolme uksega, mis avanevad kõigisse kolme löövi. Algne projekt nägi ette kahe torniga fassaadi, kuid pinnase ja seismiliste probleemide tõttu ehitati ainult üks torn, milles on koos gooti ja renessansi stiilijooned. 80 meetri kõrgune torn on integreeritud eeskoja ja fassaadiga ning sel on viis korrust, millest iga kõrgem on väiksema pindalaga. Torni teisel korrusel asub kell.

Siseruum

Kirik on ladina risti kujulise põhiplaaniga kolmelööviline hoone. Kesklööv on 10 m lai, 67 m pikk ja 20 m kõrge, olles oluliselt kõrgem kui 6 m laiused külglöövid. Võlv toetub kimppiilaritele. Algselt lõppes kirik keskse poolringikujulise apsiidiga, mille kahel pool olid kaks väiksemat sammast külglöövide ees; praegune gooti apsiid on hulknurkne. Kahest kooriruumi vitraažakende reast on tänapäeval nähtav ainult ülemine rida, kuna suur altarisein varjab vaadet alumisele reale. Barokiperioodil kujundati kooriruum ümber sellele kooriümbriskäiku lisades, millest kabelid suunduvad kiirjalt väljapoole. Ka külglöövide küljes on arvukalt kabeleid.

Sisustus

Lõunalöövi eesotsas transepti lõunapoolse haru ühel sambal seisab Lunastaja kuju, 13. sajandi skulptuur, mida austavad palverändurid.

Maarja kuulutuse kabelis on Maarja patuta eostamisele pühitsetud 18. sajandi retaabel ja 15. sajandi nišš hornacina de la Hidria, milles on pärimuse kohaselt üks kuuest Kaana pulma anumast. See on olnud sajandeid palverännakute sihtkoht. Anum mahutab umbes 100 liitrit ja seda näidatakse avalikkusele evangelist Matteuse pühal 21. septembril, mil sellest juuakse eelnevalt õnnistatud vett.

Peaaltaril on 12 × 12 meetri suurune retaabel 24 stseeniga Jeesuse elust ja altar on pühitsetud Lunastajale. Altariretaabli valmistamist alustas 1511. aastal Giralte de Bruselas ja selle lõpetasid 1531. aastal Juan de Balmaseda ja Miguel Bingeles.

• 
  Lunastaja skulptuur lõunatranseptis
• 
  Peaaltari retaabel

Püha kamber

 Pikemalt artiklis Oviedo Püha kamber

9. sajandist pärit Püha kamber (La Cámara Santa) on UNESCO maailmapärandi nimistus ja seal asuvad katedraali kõige väärtuslikumad aarded: Astuuria ja Oviedo linna sümbolid – Võidurist ja Inglite rist; ahhaatlaegas; ja Arca Santa ('püha laegas'), mis sisaldab suurt hulka säilmeid.

2015. aastal, kui UNESCO kiitis heaks Hispaanias asuva Camino de Santiago pikendamise nimetusega "Santiago de Compostela marsruut: Prantsuse tee ja Hispaania põhjapoolsed marsruudid", lisati see koos Cámara Santaga algupärase marsruudi üheks eraldi objektiks.

Hauad katedraalis

Oviedo katedraali on maetud

• Eulogius Córdobast, märter
• Astuuria kuningas Fruela I
• Munia Álavast, Fruela abikaasa
• Teresa Ansúrez, Leóni kuninga Sancho I abikaasa
• Astuuria kuningas Alfonso III
• Jimena Pamplonast, Alfonso III abikaasa
• Püha Leocadia, märter, kelle säilmed viidi hiljem Oviedost ära
• Püha Pelagius Córdobast (912–925), lapsmärter
• Leóni kuningas García I
• Astuuria kuningas Ordoño I
• Astuuria kuningas Ramiro I