Otto von Böhtlingk

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Otto von Böhtlingk

Otto Nicolaus von Böhtlingk (vene keeles Оттон Николаевич Бётлингк; 11. juuni (vkj 30. mai) 1815 Peterburi1. aprill 1904 Leipzig, Saksimaa kuningriik) oli saksa ja Venemaa indoloog (sanskritoloog [1]) ja turkoloog, Keiserliku Peterburi Teaduste Akadeemia akadeemik.

Tema elutööks oli niinimetatud Suure Peterburi sõnaraamatu ("Grosses Petersburger Woerterbuch" koostamine (koostöös Rudolph von Rothiga). See oli aastatel 1855–1875 Peterburi teaduste akadeemia finantseerimisel välja antud 7-köiteline sanskriti-saksa sõnaraamat. Selle suurteose valmimise järel alustas ta kohe Väikese Peterburi sõnaraamatu koostamist (samuti 7-köiteline, ilmus 1879–1889).[2][3]

Aastatel 1848–1851 ilmus Peterburis Böhtlingki jakuudi keelt käsitlev monograafia "Über die Sprache der Jakuten. Grammatik", kus rakendati esmakordselt turgi keelte uurimisel võrdlev-ajaloolist meetodit.[3]

Haridustee ja töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Böhtlingk lõpetas 1829. aastal Peterburis St. Petri-Schule. Ta õppis aastatel 1833–1835 Keiserlikus Peterburi Ülikoolis idamaa keeli, sealhulgas araabia, pärsia ja türgi keelt, 1835. aastal jätkas ta õpinguid Saksamaal: Berliini ülikoolis õppis ta sanskriti keelt Franz Boppi juures, seejärel õppis Bonni ülikoolis August Wilhelm Schlegeli juures.[2]

1838. aastal kaitses ta Hesseni ülikoolis väitekirja vanaindia keeleteadlase Pāṇini grammatika kohta. 1842. aastal naasis ta Venemaale ja sai Peterburi teaduste akadeemia adjunktiks sanskriti keele alal[4], hiljem akadeemikuks. 1868. aastal asus ta elama Saksamaale, esialgu Jenasse, seejärel Leipzigisse.[2]

"Jakuutide keelest"[muuda | muuda lähteteksti]

1845. aastal uurimisretkelt Põhja-Siberisse ja Kaug-Itta naasnud Alexander Middendorff andis jakuudi keele ja folkloori kohta ekspeditsioonil kogutud materjalid edasiseks uurimiseks ja töötlemiseks üle Peterburi teaduste akadeemias Böhtlingkile. Turgi keeli uurinud Böhtlingkis äratas jakuudi keel suurt huvi. Ta uuris läbi kogu kirjanduse, mis tollal oli jakuudi keele kohta olemas, samuti Middendorffi märkmed ning tutvus erru lastud jakuudi ametniku Afanassi Uvarovskiga. Viimase juhendamisel õppis ta 7 kuu jooksul selgeks jakuudi keele. Böhtlingk palus Uvarovskit kirja panna omapoolsed meenutused Jakuutiast ja mõned folkloori näited. Uvarovski täitis selle palve.[5]

Aastatel 1848–1851 ilmus Peterburis Böhtlingki jakuudi keelt käsitlev monograafia "Über die Sprache der Jakuten. Grammatik", milles Böhtlingk andis jakuudi keele grammatika teadusliku kirjelduse ja töötas välja tähestiku.[3][5]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Коркина Е.И. Работа О.Н. Бётлингка «О языке якутов» // Сов. тюркология. 1971. № 4; Убрятова Е.И. Труду О.Н. Бётлингка «Über die Sprache der Jakuten» 120 лет! // О.Н. Бётлингк и его труд о языке якутов. Якутск, 1973.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]