Ottmarsheimi kloostrikirik
Ottmarsheimi kloostrikirik on Alsace'i väikelinnas Ottmarsheimis asuv kunagine kloostrikirik, praegune roomakatoliku kirik Haut-Rhini departemangus Grand Estis. Kirik pärineb 11. sajandi esimesesest poolest ja kujutab endast tsentraalehitist (oktogooni), mille eeskujuks on arvatud Aacheni lossikabelit. Alates 1841. on kirik monument historique Prantsusmaa kultuurimälestiste nimistus ja jääb Alsace'i romaanika marsruudile (La Route Romane d’Alsace).
Ajaloost
[muuda | muuda lähteteksti]Kirik kuulus algselt Ottmarsheimi benediktlaste kloostri arhitektuurikompleksi, mis asutati enne 1030. aastat ja kirik pärineb ligikaudu sellest ajast. Donaator Rudolf von Altenburg Habsburgide suguvõsast ja tema abikaasa Kunigunde kavatsesid saada sängitatud kloostri kirikusse.
Kirik püstitati Karl Suure Aacheni pfaltsi kabeli eeskujul ja pühitseti nagu toogi Jumalaemale Maarjale. Ehkki valminud juba 1030. aastal, pühitses Alsace'ist Eguisheimist pärit paavst Leo IX kiriku umbes 1049. aastal.
13. sajandi algul ehitati kiriku lääneehitis torniks ja uuendati osa välisseinu. Torni ülemise korruse suured aknad pärinevad veel hilisemast ajast. 14. või 15. sajandil sai kirikust Peetruse ja Pauluse kirik. 1495. aasta paiku ehitati kiriku kagukülge Püha Risti kabel Hugo von Landenbergi annetatud ristireliikvia jaoks. 1582. aastal ehitati kirdekülge stiftidaamide kooriruum Liebfrauenkapelle, seda aastaarvu kannab tänapäevaks kinni müüritud portaal.
1695. aastal parandati Kolmekümneaastases sõjas kannatada saanud kuppellage. Samal ajal lubjati üle siseruumi 15. sajandi freskod.
Prantsuse revolutsiooni järgses sekulariseerimises saadeti stift laiali ja hooned müüdi 1792. aastal maha lammutamiseks. Kirik pääses sellest, kuna hoonete ostja soovis kirikut kasutada edasi kirikuna. Aastail 1833–1837 ja 1850 hoonet restaureeriti, 1875. aastal avastati freskod ja avati 1903. aastal. 1991. aasta põlengus hävis katuse toolvärk ja 18. sajandi orel, 1992–1998 ja 2016–2018 kirik taastati.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]