Otello (Rossini)

"Otello ehk Veneetsia maur" (originaalis Otello, ossia Il moro di Venezia) on Gioachino Rossini ooper (dramma) kolmes vaatuses Francesco Berio di Salsa libretole Shakespeare’i näidendi "Othello, or The Moor of Venice" (1622) järgi.

Esmaettekanne toimus 4. detsembril 1816 Napoli Teatro del Fondos.

Rollide esmaesitajad

• Andrea Nozzari (Otello)
• Isabella Colbran (Desdemona)
• Giuseppe Ciccimarra (Iago)
• Giovanni David (Rodrigo)
• Michele Benedetti (Elmiro)
• Maria Manzi (Emilia)
• Gaetano Chizzola (Veneetsia doodž)
• Nicola Mollo (Lucio ja gondoljeer)

Ajalugu

Libreto süžee erineb suuresti Shakespeare'i tragöödiast. Berio on kasutanud vaid Shakespeare’i tragöödia kolmanda vaatuses ainestikku. Tegevus ei toimu Küprosel nagu originaalis, vaid Veneetsias. Dramaatiline konflikt areneb hoopis teistmoodi kui Shakespeare’il kirjas. Iago roll on palju vähem kuratlik kui Shakespeare'il või Verdi 1887. aastal komponeeritud ooperis "Otello", mis samuti põhines Shakespeare’i teosel. Seevastu Roderigo on Rossinil erinevalt Shakespeare'i ja Verdi tegelaskujust väga silmapaistev tegelane. Kuid ooper sisaldab hulgaliselt Rossini ilusaimat ja parimat tõsist muusikat, eriti viimases vaatuses. Rossini "Otellol" oli ooperi kui muusikadraama arengus oluline roll. See andis Verdile võrdlusaluse tema enda Shakespeare'i tragöödia töötlusteks.

Ooperit saatis kohe suur menu, ehkki ooperi lõppu peeti liiga traagiliseks. Hiljem muudeti teose lõpp siin-seal lavastustes hoopis õnnelikuks. Itaalia teatrid asusid kohemaid Rossini järjekordset teost innukalt lavastama ja etendama. Itaalias lavastati see näiteks Veneetsias (1818, 1826), Roomas (1820), Milanos (1823, 1856), Torinos (1825), Bolognas (1827), Parmas (1838) ja Bergamos (1859). Ka väljaspool Itaaliat pälvis "Otello" tähelepanu. Esietendused toimusid Pariisis (1821, 1844), Londonis (1822), Hamburgis (1823), Lyonis (1823), New Yorgis (1826) ja Barcelonas (1848). Kuid pärast Verdi ooperi "Othello" väljatulekut kadus Rossini ooper 19. sajandi lõpukümnendil kiiresti teatrite mängukavast.

1950. aastatel, kui käivitus Rossini renessanss maailma ooperiteatrites, tuli unustusest ooperiteatrite lavadele tagasi ka "Otello". Teost esitati Rossini ooperifestivalil aga alles 1988. aastal ning seejärel veel 1991., 1998. ja 2007. aastal. On esitatud ka Londonis (2000), New Mexicos (2012), Zürichis (2012), Gentis (2014), Antwerpenis (2014), kontsertettekandena Buxtonis (2014), Viinis (2019) ja Frankfurdis (2019).

Ooperit on erinevate solistide koosseisuga helisalvestatud 1978., 1988., 1999., 2008., 2012. ja 2015. aastal.

Rollid

•  Otello (tenor), laevastiku kapten
•  Desdemona (sopran), Otello salanaine
• Iago (tenor), Rodrigo sõber
• Rodrigo (tenor), doodži poeg
•  Elmiro (bass), senaator, Desdemona isa
• Emilia (metsosopran), Desdemona usaldusisik
•  Veneetsia doodž (tenor)

Süžee

Tegevus toimub 15. sajandi Veneetsias. Otello on Veneetsia laevastiku kapten. Rahvas võtab ta pärast türklaste üle saadud võitu suure lugupidamisega vastu. Doodž annab talle Veneetsia kodakondsuse. Otello ei pööra nendele austusavaldustele eriti tähelepanu, sest tema mõtteid on haaranud Desdemona. Ta on naisega salaja abiellunud, sest Desdemona võimukas senaatorist isa Elmiro on selle abielu vastu. Elmiro oli lubanud Desdemona Rodrigole. Ka Iago on Otello ja Desdemona abielu vastu. Rodrigo saab Elmirolt teada, et Desdemona on masendunud. Rodrigo teeb järelduse, et selle põhjuseks on naise abiellumine Veneetsia mauri Otelloga. Iago pakub enda abi, et ajada Otello ja Desdemona suhted nurja. Ta kirjutab kirja Rodrigole, milles matkib Desdemona käekirja. Elmiro on veendunud, et Rodrigo ja Desdemona abielu suudab peatada Otello pidevalt suurenevat võimu. Rodrigo saab teada, et Otello on Desdemonaga abiellunud, mis ajab ta raevu. Ka Otello on armukade, sest Iago on talle näidanud Desdemona kirja Rodrigole. Elmiro paneb tütre luku taha. Otello kutsub Rodrigo duellile. Otello saadetakse maalt välja, kuid ta pöördub salaja tagasi. Ta läheb Desdemona magamistuppa, kus naine seletab Otellole, et ta on olnud süütu ja talle truu. Otello ei usu seda ja hullub armukadedusest. Ta räägib Desdemonale, et on andnud Iagole käsu tappa Rodrigo. Seejärel tapab ta Desdemona. Tuleb teade, et hoopis Rodrigo on Iagot surmavalt haavanud. Iago on aga enne surma oma salasepitsused üles tunnistanud. Elmiro ja Rodrigo otsustavad Otellole andestada ja soostuvad tema ja Desdemona abieluga. Kuid on juba liiga hilja. Süümepiinades Otello näitab neile Desdemona surnukeha ja torkab end samuti surnuks.

Muusikalood

• Koor "Viva Otello"
• Otello ja Iago kavatiin kooriga "Ah! sì, per voi già sento"
• Iago ja Rodrigo duett "No, non temer"
• Desdemona ja Emilia duett "Vorrei, che il tuo pensiero"
• koor "Santo Imen!"
• Desdemona, Elmiro, Rodrigo, Emilia ja Otello ansambel kooriga "Incerta l'anima"
• Rodrigi aaria "Che ascolto!"
• Otello ja Iago duett "Non m'inganno"
• Rodrigo, Otello ja Desdemona tertsett "Ah vieni, nel tuo sangue"
• Desdemona ja Elmira duett kooriga "Che smania, ohimè, che affanno!"
• Gondoljeeri laul "Gondoliere Dagli affanni oppressa"
• Desdemona, Emilia ja gondoljeeri tertsett "Nessun maggior dolore"
• Desdemona pajupuu laul "Assisa a pie' d'un Alice"
• Desdemona palvus "Deh calma, o ciel, nel sonno"
• Otello ja Desdemona duett "Non arrestare il colpo"
• Desdemona aaria kooriga "L’error d’un’infelice"
• Otello, Lucio, Doodži, Elmiro, Rodrigo ja koori finaali ansambel "Che sento? Chi batte?"

Nagu Rossinil oli kombeks, kasutas ta ka "Otellos" muusikat oma varasematest töödest. Avamängus laenas ta ooperite "Il turco in Italia" ja "Sigismondo" avamängude elemente, Emilia ja Desdemona dueti "Quanto son fieri i palpiti" viimane lõik pärineb "Aureliano in Palmirast", tertsett "Ti parli l'amore" on ooperist "L'equivoco stravagante", Otello ja Rodrigo dueti "L'ira d'avverso fato" peameloodia ja aaria "Ah qual voce" on ooperist "Torvaldo e Dorliska" ning "Otello" viimases stseenis oli kasutusel "Torvaldo e Dorliska" kavatiini "Fra un istante a te vicino" muusika.

Vaata ka

• Othello

Allikad

• Osborne, Charles The Bel Canto Operas of Rossini, Donizetti, and Bellini, London, 1994
• Made, Tiit, Ooperimaailm II köide, Tallinn, 2012
• Philips digital records, Rossini Otello CD, London, 1978