Tallinna tselluloosivabrik

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Osse & Co Tselluloosi- ja Puupapivabrik)
Mitte segi ajada Tallinna paberivabrikuga

Tallinna tselluloosivabrik oli Tallinnas Tartu maantee 86/90 ääres tegutsenud tselluloosi- ja paberitööstusettevõte.

Ettevõtte nimed[muuda | muuda lähteteksti]

Paberivabrik (Papier Fabrik), 1876. aasta Tallinna saksakeelsel linnaplaanil.
  • 1826–1893 – Ülemiste Paberivabrik[1]
  • 1893–1894 – Ülemiste Tselluloosivabrik[1]
  • 1894–1912 – E. Osse ja Ko tselluloosivabrik Tallinnas[1]
  • 1912–1940 – AS Põhja paberi- ja tselluloosivabrik (saksa keeles A/G der Nordischen Papier- und Zellulosefabriken (Nordische Papier- und Zellstoffwerke))[1] Nimetatud ka Põhja Puupapi- ja Tselluloosivabrikuks, Põhja Paberi- ja Puupapivabrikuks.
  • 1940–1992 – Viktor Kingissepa nimeline Tallinna tselluloosi- ja paberikombinaat (aastal 1964 Tallinna Paberi- ja Kartonaaživabrik)[1].
  • 3. novembrist 1944 kuni 28. veebruarini 1945 Viktor Kingissepa nimeline Tselluloosi- ja Paberivabrik
  • 1. märtsist 1945 kuni 25. jaanuarini 1954 V. Kingissepa nim. Tallinna Tselluloosi- ja Paberitööstuse Kombinaat
  • 25. jaanuarist 1954 - 21. septembrini 1957 V. Kingissepa nim. Tallinna Tselluloosi- ja Paberitööstuse Kombinaat
  • 21. septembrist 1957 kuni 1960. aastal V. Kingissepa nim. Tallinna Tselluloosi- ja Paberitööstuse Kombinaat
  • 1960. aastast kuni 1971. aasta veebruari lõpuni V. Kingissepa nimeline Tallinna Tselluloosi- ja Paberikombinaat.
  • Eesti Tselluloosi- ja Paberitootmiskoondis Eesti Paberitööstuse V. Kingissepa nim. Tallinna Tselluloosi- ja Paberikombinaat
  • Tööpunalipu ordeniga autasustatud V. Kingissepa nimeline Tallinna Tselluloosi- ja Paberikombinaat
Ernst Osse ja Ko Tallinna Tselluloosi ja Paberivabrik

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vabriku eelkäijaks peetakse Ülemiste paberiveskit, mille asutas 1664. aastal Lorents Jauch[1]. 1822. aastal ostis paberiveskile kuulunud krundi koos lagunenud hoonetega Peterhofi paberivabriku direktor Friedrich Wilhelm Wistinghausen[1]. 1826 hakati ehitama paberivabrikut ja ehitus kestis aastani 1838[1]. 1836. aastal ostis vabrikuhooned Johann Wilhelm Donat, 1849. aastal ostis paberivabriku Arnold Georg Eggers, 1879. aastal Aleksander Parrison, 1881. aastal linnaosa ülevaataja August Hradetzky. 1893. aastani kandis ettevõte nime Ülemiste Paberivabrik.

Tselluloosi- ja paberivabriku I paberivabrik
Tselluloosi- ja paberivabriku tuletõrjemaja
Tselluloosi- ja paberivabriku II paberivabrik, Tartu maantee 82

1893. aastal otsustas seltskond Tallinna ettevõtlikke kodanikke eesotsas Ernst Ossega, paberivabriku asemele tselluloosivabriku rajada ja vabrik muudeti tselluloosivabrikuks ning 1894. aastal sai ettevõtte nimeks E. Osse ja Ko tselluloosivabrik Tallinnas.

1899. aastal asus ettevõtet juhtima Emil Fahle, 1909. aastal sai tselluloosivabrik kubermanguvalitsuselt loa rajada paberiosakond, mis valmis 1910. aasta märtsis. Emil Fahle juhtimise all rajati suurem osa praegu tselluloosi tööstuskompleksina tuntud hooneid: 1908. aastal ehitati (1995. aastal lammutatud) imposantne 35 meetri kõrgune betoonist leelisetorn[2], aastail 1908–1910 nn esimene paberivabrik[3], mille on projekteerinud Otto Schott, 1911. aastal valmis arhitekt Jacques Rosenbaumi projekti järgi juugendlik pritsimaja Masina tänava nurgal, 1912–1913 ehitati teine paberivabrik[4] esimese külge.

Endine AS Põhja paberi- ja tselluloosivabriku peakontori hoone Masina tänaval

1915. aastaks ehitati Jacques Rosenbaumi projekteeritud, AS Põhja paberi- ja tselluloosivabriku peakontor[5] (Masina tänav 22). Peakontori pikk esifassaad kulgeb piki Masina tänava serva, hoone vanemasse, Tartu maantee äärsesse hooneosasse, kus algselt olid tootmisruumid, rajati mõlemale korrusele suured paberi lao- ja ekspeditsiooniruumid. 1915. aastal, tehase rajamise ajal ehitati Tartu maantee ääres asuv paekivimüür[6]. Paekivimüüritise pinda ilmestab eriline paekiviladu, eenduvad müüriosad ning kaarsilluse motiiv, müüril on kõrgemad ning madalamad müüriosad, kuid müüritis on säilinud ainult osaliselt.

Koostöös Aasovi-Doni Kommertspangaga moodustati 1912. aastal Põhja paberi- ja tselluloosivabriku aktsiaselts, mis alustas tegevust 1913. aastal. 1915. aastaks oli Põhja paberi- ja tselluloosivabrikus 742 töölist, 1917. aastal juba 920 töölist. Enne maailmasõda tootsid Põhja paberi- ja tselluloosivabrik ja Pärnu Waldhofi tselluloosivabrik 70% Tsaari-Venemaa paberist ja tselluloosist[7]. Paberi- ja tselluloosivabriku tootmismahtude ja tööliste arvu kasvu tingis Esimeses maailmasõjas 1915. aastal Pärnus Saksa vägede kartuses õhku lastud Waldhofi tselluloosivabriku konkurentsi kadumine. 1917. aastal rajati Jägala joa hüdroelektrijaam ja Jägala puupapivabrik, Harju maakonnas Jägala joa juures. Aasovi-Doni Panga natsionaliseerimisega 1917. aastal sai vabriku suurimaks aktsionäriks Emil Fahle, kes juhtis vabrikut kuni oma surmani 1929. aastal.

Tselluloosi- ja paberivabriku tselluloositsehh
Ümberehitatud tselluloosi- ja paberivabriku tselluloositsehh, Tartu maantee 84A
Katlamaja korsten
Tselluloosi- ja paberivabriku hoovipoolne tööstushoone korstnaga

1921. aastal töötas Põhja paberi- ja tselluloosivabrikus ligikaudu 2000 töölist, 1922. aastal 955. 1923. aastal ehitati vabrikust raudteeharu Ülemiste raudteejaamani. 1926. aastal valmis arhitekt Erich Jacoby projekti järgi uus nelja keedukatlaga tselluloosivabriku tselluloosi keedu-, ettevalmistus-, kuivatusosakonna hoone[8], mis koosnes kolmest osast: kõrgest vertikaalsest keeduosakonnast, madalamast ettevalmistusosakonnast ning kuivatusosakonnast. Keedutsehh moodustus algul neljast, pärast 1930. aasta juurdeehitusi kuuest läbi kolme korruse ulatuvast hiiglaslikust keedukatlast ning neid ülalt varustavatest laastupunkritest. Ettevalmistusosakonna kõige silmapaistvama osa moodustasid massiivsed tselluloosimassi puhastusvannid. Vabriku tselluloositsehh on muinsuskaitseliselt väärtuslik, kuna tselluloosi keeduosakonna hoone on ainulaadne koos oma konstruktiivse osa ja väärtusliku fassaadide paelaoga kui silmapaistev näide Eesti 1920. aastate tööstusarhitektuurist ja tselluloositsehh moodustab ka koos ülejäänud säilinud paberivabriku hoonetega ühtse kompleksi.

1922. aastal ehitati katlamaja ja 1937. aastal valmis katlamajale klinkertelliskivist uus korsten[9]. 1970. aastatel lõhuti algselt 65,5 m kõrgune korsten 20 meetrit madalamaks, et see lennukitele ohtlik ei oleks[10]. 1930. aastatel ehitati I ja II paberiveski hoone vahele täiendav hooneosa, millega likvideeriti tee, juugendlik nurgatorn I paberivabrikul ja II paberivabrikul kena ümarnurk.

Põhja paberi- ja tselluloosivabrikus oli mitu osakonda: tselluloosi, paberi, tiku, metsa- ja hooviosakond ja allkäitist (Vasalemma paemurd, Jägala puupapivabrik ja Tammiku puupapivabrik). Vabriku juures tegutses vabatahtlik tuletõrjekomando ja ambulatoorium ning töötajate kultuurhariduslik ühing Puhkekodu ja vabriku kulul peeti ülal lasteaeda, võimlat, kino, raamatukogu, orkestrit ja huviringe.

1929. aastal läks vabriku juhtimine üle Mendelssohni pangale Berliinist.

Vabrik natsionaliseeriti, Riigivolikogus 23. juulil 1940 vastu võetud pankade ja suurtööstuste natsionaliseerimise deklaratsiooni alusel ning Eesti NSV ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi 31.12.1940 aasta seadlusega nimetati ettevõte, Eesti NSV Kergetööstuse ministeeriumi Viktor Kingissepa nimeliseks Tallinna tselluloosi ja paberikombinaadiks.

Teise maailmasõja ajal 1941. aastal õhkisid Nõukogude väed osaliselt õhiti Lasnamäel asunud tselluloosi ja paberikombinaadi vabrikuhooned ja Jägala puupapivabriku ja Jägala joa hüdroelektrijaama. Saksa okupatsiooni ajal jätkas vabrik tootmist endisest väiksemas mahus Põhja paberi ja puupapivabriku nime all.

1950. aastatel asuti vabrikut taastama. Eesti NSV perioodil jätkas tselluloosi ja paberikombinaat tegevust Eesti NSV metsa-, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstuse ministeeriumi Tööpunalipu ordeniga V. Kingissepa nim Tallinna tselluloosi- ja paberikombinaadi nime all. 1960. aastal avati tselluloosi ja paberikombinaadis söödapärmiosakond. 1971. aasta 1. märtsil moodustati Eesti Tselluloosi- ja Paberitootmiskoondis Eesti Paberitööstus, mille peaettevõtteks ühendati V. Kingissepa nim. Tallinna Tselluloosi- ja Paberikombinaat ning Tallinna Paberivabrik, filiaalideks Kohila Paberivabrik, Kehra Tselluloosi- ja Paberikombinaat ning Räpina Paberivabrik.

1986. aasta 1. märtsist likvideeriti tootmiskoondis Eesti Paberitööstus ja endise tootmiskoondise baasil moodustati Tööpunalipu ordeniga autasustatud V. Kingissepa nimeline Tallinna Tselluloosi- ja Paberikombinaat, osakondadeks Joaveski Paberivabrik, Räpina Paberivabrik ning Tallinna Paberivabrik ehk tootmistsehh nr. 2[11].

1991. aastal moodustati Tallinna Tselluloosi- ja Paberikombinaadi baasil Riiklik Aktsiaselts Tallinna Paber. 1994.aasta alguses ettevõte likvideeriti pankrotistumise tõttu.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]