Osmussaare maastikukaitseala

Allikas: Vikipeedia
Osmussaare pankrannik saare põhjaküljel.
Gneissbretšast rahn Osmussaare I rahnuderühmas.

Osmussaare maastikukaitseala on kaitseala Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Osmussaare külas. Kaitseala suurus on 486,6 ha. Kaitsealale jäävad järgmised veekogud: Kappelkärre, Krokatstaindappen, Lihlhamne, Inahamne (kõik eelpoolnimetatud on järved). Kaitseala on arvatud ka Natura-alade Nõva-Osmussaare linnuala ja Nõva-Osmussaare loodusala koosseisu.

Kaitsealasse kuulub lahustükina Neugrundi madal.

Kaitseala loodi aastal 1996 haruldaste ja teaduslikult väärtuslike geoloogiliste objektide ning taimekoosluste kaitseks. Geoloogiliselt huvipakkuvad on saare loodeotsas pangal paljanduvad aluspõhja kivimid. Saart ilmestavad ka põhiliselt klibust koosnevad rannavallid, mida maakoore suhteliselt kiire kerke tõttu pidevalt juurde tekib. Sealsed rändrahnud koosnevad gneissbretšast, mis on eesti oludes haruldane. Osad rahnud on eraldi kaitse all üksikobjektina. Kaitset väärib Osmussaar ka rikkaliku linnustiku poolest, seal on registreeritud 158 linnuliiki. Saarel leidub mitmekesiseid, erinevatele liikidele sobilikke elupaiku, eriti linnurikkad on järvikud. Liigirikas on ka Osmussaarelt läbirändav linnustik, eelkõige arktilised liigid. Samuti kasvab saarel palju kaitstavaid taimi (müürkevadik, veripunane koldrohi, soohiilakas jpt).

Kaitsealused liigid rändeperioodil[muuda | muuda lähteteksti]

Sookured Osmussaarel.

Pandion haliaetus, Gavia arctica, Cygnus columbianus, Circus cyaneus, Aquila pomarina, Grus grus, Sterna sandvicensis.

Lisaks on registreeritud Haliaetus albicilla, Crex crex, Podiceps griseigena, Cygnus cygnus, Sterna caspia Cepphus grylle, Columba oenas, Anthus cervinus, Caldiris alpina, Anser erythropus, Larus fuscus ja Eptesicus nilssoni.

Kaitsealused taimeliigid[muuda | muuda lähteteksti]

Cochlearia danica, Anthyllis coccinea, Ophris insactifera, Cardamine hirsuta, Draba muralis, Hornungia petraea, Salix repens, Dactylorhiza cruenta, Herminium monorchis, Liparis loeselii, Malus sylvestris, Dactylorhiza incarnata, Epipactis atrorubens, Gymnadenia conopsea, Epipactis palustris, Listera ovata, Orchis militaris, Platanthera bifolia, Cerastium pumilum, Sagina maritima, Oxytropis pilosa, Polygonum oxyspermum.

Kaitseala eesmärgid[muuda | muuda lähteteksti]

Saare keskosa maastik.

Osmussaare maastikukaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta:

  1. geoloogilisi objekte (aluspõhjakivimite paljandeid, rannavalle, rändrahne), Lääne-Eesti saartele omast loodus- ja pärandmaastikku;
  2. linnuliike. Need on tutkas (Philomachus pugnax), niidurüdi (Calidris alpina), hüüp (Botaurus stellaris), sooräts (Asio flammeus), roo-loorkull (Circus aeruginosus), teder (Tetrao tetrix), sookurg (Grus grus), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), rukkirääk (Crex crex), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria) ja punaselg-õgija (Lanius collurio);
  3. elupaigatüüpe: rannikulõukad, esmased rannavallid, püsitaimestuga kivirannad, merele avatud pankrannad, rannaniidud, vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved, kadastikud, kuivad niidud lubjarikkal mullal, liigirikkad niidud lubjavaesel mullal, lood (alvarid), niiskuslembesed kõrgrohustud, liigirikkad madalsood, lubjakivipaljandid, vanad laialehised metsad ja puiskarjamaad;
  4. järgmiste liikide elupaiku: soohiilakas (Liparis loeselii), madal unilook (Sisymbrium supinum) ja emaputk (Angelica palustris);
  5. liike: taani merisalat (Cochlearia danica), kaljukress (Hornungia petraea), veripunane koldrohi (Anthyllis coccinea), karvane lipphernes (Oxytropis pilosa), harilik muguljuur (Herminium monorchis) ja kärbesõis (Ophrys insectifera) ning soo-neiuvaip (Epipactis palustris) ja tõmmuvaeras (Melanitta fusca).

Kaitseala vööndid[muuda | muuda lähteteksti]

Tiiru sihtkaitsevöönd saare lõunaosas.
  • Bieni piiranguvöönd (73,6 ha),
  • Lõunasadama piiranguvöönd (9,8 ha),
  • Tiiru sihtkaitsevöönd (0,5 ha),
  • Tuletorni piiranguvöönd (4,5 ha),
  • Osmussaare sihtkaitsevöönd (268,1 ha).

Osmussaare maastikukaitseala keskkonnaregistri kood on KLO1000558.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]