Osmiumtetraoksiid
| Osmium(VIII)oksiid | |
|---|---|
 | |
| Üldised omadused | |
| Keemiline valem | OsO4 |
| Välimus | värvitu või kahvatukollane tahke aine |
| Füüsikalised omadused | |
| Molaarmass | 254,23 g/mol |
| Sulamistemperatuur | 313,75 K (40,6 °C) |
| Keemistemperatuur | 404,35 K (131,2 °C) |
| Tihedus | 5100 kg/m³ |
| Lahustuvus | mõõdukalt veeslahustuv (6,23 g/100ml), lahustub mitmetes orgaanilistes lahustites (benseen, etanool, eeter), lahustub väga hästi tetraklorometaanis |
| Kasutatakse SI-süsteemi ühikuid. Kui pole teisiti öeldud, eeldatakse normaaltingimusi. | |
Osmiumtetraoksiid ehk osmium(VIII)oksiid ehk OsO4 (M = 254,23 g/mol) on tähtsaim osmiumiühend, olles lenduv värvitu kuni helekollane osoonitaolise lõhnaga tahke aine. Sulamistemperatuur on 40,6 °C ja keemistemperatuur on 131,2 °C. Lahustub mõõdukalt vees, hästi mitmetes orgaanilistes lahustites, väga hästi tetraklorometaanis. Omab tetraeedrilist molekulstruktuuri[1]. Kristallstruktuur on monokliinse süngooniaga[2].
Keemilised omadused
[muuda | muuda lähteteksti]Osmiumtetraoksiid on happeline oksiid, reageerib leelistega, andes perosmaat(VIII)aniooni [OsO4(OH)2]2−, mille saab kergesti redutseerida (nt alkoholiga) osmaadiks(VI) [OsO2(OH)4]2−[3]. Osmiumtetraoksiid reageerib kontsentreeritud HCl-happega (kuid mitte lahja HCl-ga), oksüdeerides selle vabaks klooriks, tekib H2[OsCl6][4].
Osmiumtetraoksiid on oksüdeerija, märkimisväärseim neist reaktsioonidest on alkeenide oksüdeerimine dioolideks. Kuna osmiumtetraoksiid on väga kallis ja mürgine, siis oksüdatsioonireaktsioonides kasutatakse teda sageli katalüütilises koguses, regenereerides teiste odavamate oksüdeerijatega, nt vesinikperoksiidiga[5] ja N-metüülmorfoliin-N-oksiidiga (NMO)[6] alkeenide oksüdeerimisel.
Saamine
[muuda | muuda lähteteksti]Osmiumtetraoksiid tekib osmiumi reageerimisel hapnikuga, kuid toatemperatuuril toimub reaktsioon väga aeglaselt, kuumutades kiiremini, seetõttu saadakse metallilise osmiumi kuumutamisel hapnikuvoolus 500–800 °C juures[1].
Kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Osmiumtetraoksiidi kasutatakse kudede ja rakkude värvimiseks elektronmikroskoopias ning oksüdeerijana orgaanilises keemias. Lisaks on osmiumtetraoksiid vaheühend metallilise osmiumi tootmises ning teiste osmiumiühendite saamisel.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 Renner, H. et al. Platinum group metals and compounds. Ullmann's Encyclopedia of Industrial Chemistry. Wiley-WCH.
- ↑ Krebs, B. & Hasse, K. D. Refinements of the crystal structures of KTcO4, KReO4 and OsO4. The bond lengths in tetrahedral oxo-anions and oxides of d0 transition metals. Acta Crystallogr. B., 1976, 32(5), 1334–1337. Bibcode:1976AcCrB..32.1334K. doi:10.1107/S056774087600530X.
- ↑ Cotton, F. A. & Wilkinson, G. Advanced Inorganic Chemistry, 3rd ed. Wiley, 1972.
- ↑ Greenwood, N. N. & Earnshaw, A. Chemistry of the Elements, 2nd ed. Butterworth-Heinemann, 1997.
- ↑ Milas, N. A. & Sussman, S. The hydroxylation of the double bond. J. Am. Chem. Soc., 1936, 58(7), 1302–1304. doi:10.1021/ja01298a065.
- ↑ Vanrheenen, V., Kelly, R. C. & Cha, D. Y. An improved catalytic OsO4 oxidation of olefins to cis-1,2-glycols using tertiary amine oxides as the oxidant. Tetrahedron Lett., 1976, 17(23), 1973–1976. doi:10.1016/S0040-4039(00)78093-2.