Osmanite Riigi lagunemine

Osmanite Riigi lagunemine oli ajajärk Osmanite Riigi ajaloos aastatel 1908–1922. See algas Noortürklaste revolutsiooniga ning lõppes Osmanite Riigi likvideerimise ja Türgi Vabariigi loomisega.

Noortürklased taastasid revolutsiooniga 1876. aasta põhiseaduse, lõid mitmeparteisüsteemi ja kaheastmelise parlamendi valimissüsteemi. Samal ajal tõstis pead ka konkureeriv osmanistlik liikumine, mille pooldajad proovisid riiki koos hoida propageerides Osmanite Riigi kodanike ühtsust usust või rahvusest hoolimata. Rahvas suhtus alguses uude põhiseadusesse hästi, loodeti, et sellega kaasajastatakse riigiinstitutsioonid ning lahendatakse rahvastevahelised pinged.

Seda ajajärku iseloomustab ka sõjaline ebaedu. Sõjaväereformidest hoolimata said osmanid lüüa Itaalia-Türgi sõjas (1911–1912) ning Balkani sõdades ehk nad löödi minema Põhja-Aafrikast ning põhimõtteliselt ka Euroopast. Enne esimest maailmasõda oli riigis olukord pingeline, toimusid 31. märtsi vahejuhtum, 1912. aasta riigipööre ja 1913. aasta riigipööre. Ühtsuse ja Arengu Komitee valitsus muutus aina radikaalsemaks, massiliselt tapeti riigi armeenlastest, assüürlastest ja kreeklastest kodanikke. Esimene maailmasõda lõppes Osmanite Riigi jaoks kaotusega ning impeeriumi riismed jagati Sèvresi rahuga. Aastal 1920 Londoni konverentsil paika pandud tingimustega jäeti riigile mingid alad ning luba kasutada nime Osmanite Kalifaat. Selle taga oli Suurbritannia katse nurjata Khilafati Liikumist.

Okupatsioonid Konstantinoopolis (Istanbulis) ja Smürnas (Izmiris) mobiliseerisid türgi rahvusliku liikumise, mis võitis hiljem Türgi vabadussõja. Formaalselt likvideeris Türgi parlament sultanaadi 1. novembril 1922. Sultan nimetati Osmanite dünastia poolt 1299. aastast valitsetud aladel persona non gratae‘ks.

Kirjandus

• Akın, Yiğit (2018). When the War Came Home: The Ottomans' Great War and the Devastation of an Empire. Palo Alto, CA: Stanford University Press. ISBN 978-1-503-60490-2.
• Albertini, Luigi (2005). The Origins of the War of 1914. Kd I. New York: Enigma Books.
• Bandžović, S. (2003). "Ratovi i demografska deosmanizacija Balkana (1912-1941)" [Wars and Demographic De-Ottomanization of the Balkans (1912–1941)]. Prilozi. Sarajevo. 32: 179–229.
• David, Murphy (2008). The Arab Revolt 1916–18 Lawrence sets Arabia Ablaze (3 ed.). London: Osprey. ISBN 978-1-84603-339-1.
• Erickson, Edward (2013). Ottomans and Armenians: A Study in Counterinsurgency. Palgrave Macmillan. ISBN 978-1137362209.
• Erickson, Edward (2001). Order to Die: A History of the Ottoman Army in the First World War. Palgrave Macmillan. ISBN 0-313-31516-7.
• Erickson, Edward (2003). Defeat in Detail: The Ottoman Army in the Balkans, 1912–1913. Westport: Palgrave Macmillan.
• Finkel, Caroline (2007) [2005]. Osman's Dream: The History of the Ottoman Empire (inglise). Basic Books. ISBN 978-0-465-00850-6.
• McDowall, David (1996). A Modern History of the Kurds. London: I.B. Tauris. ISBN 1850436533.
• Nicolle, David (2008). The Ottomans: Empire of Faith. Thalamus Publishing. ISBN 978-1902886114.
• Fromkin, David (2009). A Peace to End All Peace: The Fall of the Ottoman Empire and the Creation of the Modern Middle East. Macmillan.
• Kent, Marian (1996). The Great Powers and the End of the Ottoman Empire. Routledge. ISBN 0714641545.
• Lewis, Bernard (30. august 2001). The Emergence of Modern Turkey (3 ed.). Oxford University Press, USA. ISBN 0-19-513460-5.
• Ishkanian, Armine (2008). Democracy Building and Civil Society in Post-Soviet Armenia. New York: Routledge. ISBN 978-0-203-92922-3.
• Minahan, James (2002). Encyclopedia of the stateless nations. 1. A – C. Greenwood Publishing Group. ISBN 978-0-313-32109-2. Vaadatud 1. juunil 2013.
• Reynolds, Michael A. (2011). Shattering Empires: The Clash and Collapse of the Ottoman and Russian Empires 1908–1918. Cambridge University Press. Lk 324. ISBN 978-0521149167.
• Chatterji, James Nikshoy C. (1973). Muddle of the Middle East. Abhinav Publications. ISBN 978-0-391-00304-0. Vaadatud 1. juunil 2013.
• Trumpener, Ulrich (1962). "Turkey's Entry into World War I: An Assessment of Responsibilities". Journal of Modern History. 34 (4): 369–80. DOI:10.1086/239180. S2CID 153500703.
• Laçiner, Sedat; Bal, Ihsan (2004). "The Ideological And Historical Roots of Kurdist Movements in Turkey: Ethnicity Demography, Politics". Nationalism and Ethnic Politics. 10 (3). DOI:10.1080/13537110490518282. S2CID 144607707.
• Muller, Jerry Z (märts–aprill 2008), "Us and Them – The Enduring Power of Ethnic Nationalism", Foreign Affairs, Council on Foreign Relations, kd 87, nr 2, vaadatud 30. detsembril 2008