Mine sisu juurde

Osmanite Riigi lagunemine

Allikas: Vikipeedia

Osmanite Riigi lagunemine oli ajajärk Osmanite Riigi ajaloos aastatel 1908–1922. See algas Noortürklaste revolutsiooniga ning lõppes Osmanite Riigi likvideerimise ja Türgi Vabariigi loomisega.

Noortürklased taastasid revolutsiooniga 1876. aasta põhiseaduse, lõid mitmeparteisüsteemi ja kaheastmelise parlamendi valimissüsteemi. Samal ajal tõstis pead ka konkureeriv osmanistlik liikumine, mille pooldajad proovisid riiki koos hoida propageerides Osmanite Riigi kodanike ühtsust usust või rahvusest hoolimata. Rahvas suhtus alguses uude põhiseadusesse hästi, loodeti, et sellega kaasajastatakse riigiinstitutsioonid ning lahendatakse rahvastevahelised pinged.

Seda ajajärku iseloomustab ka sõjaline ebaedu. Sõjaväereformidest hoolimata said osmanid lüüa Itaalia-Türgi sõjas (1911–1912) ning Balkani sõdades ehk nad löödi minema Põhja-Aafrikast ning põhimõtteliselt ka Euroopast. Enne esimest maailmasõda oli riigis olukord pingeline, toimusid 31. märtsi vahejuhtum, 1912. aasta riigipööre ja 1913. aasta riigipööre. Ühtsuse ja Arengu Komitee valitsus muutus aina radikaalsemaks, massiliselt tapeti riigi armeenlastest, assüürlastest ja kreeklastest kodanikke. Esimene maailmasõda lõppes Osmanite Riigi jaoks kaotusega ning impeeriumi riismed jagati Sèvresi rahuga. Aastal 1920 Londoni konverentsil paika pandud tingimustega jäeti riigile mingid alad ning luba kasutada nime Osmanite Kalifaat. Selle taga oli Suurbritannia katse nurjata Khilafati Liikumist.

Okupatsioonid Konstantinoopolis (Istanbulis) ja Smürnas (Izmiris) mobiliseerisid türgi rahvusliku liikumise, mis võitis hiljem Türgi vabadussõja. Formaalselt likvideeris Türgi parlament sultanaadi 1. novembril 1922. Sultan nimetati Osmanite dünastia poolt 1299. aastast valitsetud aladel persona non gratae‘ks.