Oslo keskraudteejaam

Vaade Bjørvikale ja Oslo Keskraudteejaamale Ekebergilt

Jaama sissepääs. Paremal asuv hoone on Posthuset, taamal paistev kõrghoone on Oslo Plaza.

Oslo Keskraudteejaam (Oslo sentralstasjon, lühendatult Oslo S) on Oslo ja ühtlasi kogu Norra suurim raudteejaam.

Vajadus Oslo keskraudteejaama järele tekkis siis, kui Oslo elanikkond ja rongireisijate arv oli 15 aastaga, 1875–1890, kahe ja poole kordistunud. Oslos oli kaks suuremat raudteejaama, Oslo Østbanestasjon (Oslo Ø) ja Oslo Vestbanestasjon (Oslo V), mille vahel puudus korralik ühendus. 1899 lükkas Storting raha puudumise tõttu tagasi plaani ühendada need jaamad raudteeliiniga, mis läheks Akershusi kindluse all maa alla.

Komitee liiklusprobleemi lahendamiseks loodi 1938. See soovitas 1660 m pikkust tunnelit linna alla. Raudteejaama hoone pidi olema 12-korruseline. Vastava ettepaneku esitas komisjon 7. detsembril 1939 tööministeeriumile, kuid sõja tõttu ei jõutud seda alustada.

1946 loodi Keskraudteejaama Plaanimiskeskus, mida juhtis Egil Sundt. Kuulutati välja arhitektuurikonkurss, mille võitis John Engh. Võitnud projekt põhines 1938. aasta projektil ja uue jaama ehitus pidi kestma 15 aastat. Põhiline, mis aega võttis, oli tunneli ehitamine. Linna all olid geoloogilised tingimused väga rasked, näiteks olid seal suured savikihid. Esialgne plaan sisaldas jaama Oslo raekoja all, aga valiti pisut põhjapoolsem marsruut, kus tunnel oli 1802 meetrit pikk.

Plaani läbisurumine Stortingis osutus raskeks isegi pärast nende tutvustamist 1852. 1959 vaadati plaanid ringi ja 1960 loodi uus komitee. Selle järgi oli vaja uut maa-alust raudteeliini, mis ühendaks ida- ja läänepoolsed liinid. Tunnelit tuli seejuures pikendada lääne poole, sadamani.

Uus plaan kinnitati Stortingis 1962. Põhiosas oli tegu kergelt kohandatud 1946. aasta plaaniga. Kohandused hõlmasid näiteks seda, et vana Oslo Ø jaamahoonet ei lammutatud. Jaamas pidi olema 19 rööpapaari, neist 12 ühenduses Oslo tunneliga. Tänapäeval ongi jaamas 19 teed, neist tunnelis 13.

Ehitustööd algasid 1979 ja juba 1980 võeti Oslo tunnel kasutusele. Tõsi, sinna plaanitud kahest jaamast valmis ainult Rahvusteatri jaam, teine, Elisenbergi jaam, jäigi rahapuudusel lõpetamata. Oslo S võeti kasutusele 27. novembril 1986 ja kuningas Olav V avas selle ametlikult 12. veebruaril 1987. Samal ajal suleti Oslo V jaam, kus on praegu Norra Nobeli instituut.

Jaama kõrval Jernbanetorgetil on Jernbanetorgeti metroopeatus, kus peatuvad kõikide Oslo metroo liinide rongid. Väljakul on peatus ka kõikidel Oslo trammiliinidel ja paljudel bussiliinidel.