Oskar Murdmaa

Oskar Murdmaa (kuni 23. märtsini 1936 Oskar Martinson; 22. juuni 1902 Käru vald – 1944) oli eesti tarbekunstnik ja kujunduskunstnik. Ta on loonud mööbli- ja vaibakavandeid ning raamatuillustratsioone, Pariisis elades ka siidsallikavandeid ja keraamikat.

Hariduskäik

Murdmaa lõpetas 1918. aastal Jakob Westholmi Erameesgümnaasiumi 6. klassi. Sai kunstihariduse aastatel 1919–1920 Ants Laikmaa ateljeekoolis, 1920. aastal ja aastatel 1922–1924 Pallases ning 1941. aastal Jaan Koorti nimelises Riigi Rakenduskunsti Koolis.

Elukäik

Oskar Murdmaa elas koos abikaasa Elsa Murdmaaga (sündinud Pinkovski, 1904–1982) aastatel 1924–1930 (poolteiseaastase vaheajaga) Pariisis, seejärel tegutses Tallinnas vabakunstnikuna. Ta oli aastatel 1933–1935 elamusisustusateljee Uudne Mööbel täisosanik.

Murdmaade perekonnasõpru oli Kaarel Liimand. Läviti ka teiste kunstnikega. Üks neist, portreeskulptuuri viljeleja Ferdi Sannamees, lõi 1937. aastal "Els Murdmaa portree", mida eksponeeritakse tänini Kumus.

1941. aastal sõja puhkedes evakueerusid Murdmaad Nõukogude Liidu tagalasse Jaroslavli, kus pereisa 1943. aastal mobiliseeriti Punaarmeesse. 1944. aasta alguses jäi Oskar Murdmaa lahingus kadunuks.

Liikmesus

Murdmaa kuulus aastatel 1934–1938 Rakenduskunstnike Ühingusse (oli seal 1937. aastal sekretär) ja aastast 1936 Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingusse.

Isiklikku

Oskar Murdmaa isa oli haridustegelane Enn Murdmaa. Ajakirjanik Karl Pinkowsky oli tema naiseisa. Abielus Elsa Murdmaaga sündis neli last: Ivar Murdmaa, Allan Murdmaa, Kai Murdmaa ja Mai Murdmaa.

Välislingid

• Oskar Martinsoni akvarell "Tartu. Paadid Emajõel" (1923). haus.ee