Oru Pearu

Allikas: Vikipeedia
Oru Pearu Priit Võigemasti kehastuses

Oru Pearu ehk Tagapere Pearu ehk Pearu Murakas on tegelane A. H. Tammsaare romaanisarjas "Tõde ja õigus".

Pearu ei ole sündinud Vargamäel, vaid tulnud sinna aastaid enne Andrest-Krõõta kusagilt kaugemast piirkonnast, Tammsaare sõnul paigast, kus "vaid hundid uluvad". Loomult on Pearu vembumees ja mängur, sageli äärmuslikult kiuslik ning isegi vägivaldne. Tema puhul ei või kunagi teada, millised riukad tal mõttes mõlguvad. Pearule meeldib tähelepanu ja inimeste imetlus. Pearu vempudel ei näigi olevat sügavamat tagapõhja. Tal on võime näha inimeste nõrkusi, sh Andrese omi, ning nendele surudes ohvrile palju ebameeldivusi põhjustada ja väljakutseid esitada. Pearu võtab kogu elu pigem mänguna, milles peaosalisena näeb ta iseennast. Kuigi Pearule tööd teha ei meeldi ning ülemäära ta ennast sellega ei vaeva, ei jää ta jonnakuselt ja kanguselt Andresele alla ja saavutab rohkemgi. Pearu paneb Andrese tihti proovile ning vastandub oma irratsionaalsusega Andrese ratsionaalsusele. Samas viivad Pearu teod sündmusi edasi ja panevad Andrest ka filosofeerima ning seeläbi jõuavad lugejani Andrese tõekspidamised.[1] Kuigi mõnikord lähevad Pearu ja Andres isegi kättpidi üksteisele kallale ja kaebavad üksteist kohtusse, siis esineb ka leppimishetki, mil Pearu käitub justkui poleks meeste vahel kunagi tülisid olnudki (nt kui Andrese naine Krõõt sureb).

Pearu abikaasa hüüdnimi on Lambasihver (s.t lambakarjus, lambukeste hoidja). Pearu pole iial teinud probleemi sellest, et tema naine on pärit saunikute, mitte kohaomanike klassist – ta on Lambasihvri kosinud armastuse pärast. Ta ei räägi oma naisest iial tagaselga halvasti, ehkki tõdeb korduvalt, et nii kaunist häält või nii nõtkeid käsi ketramisel nagu Vargamäe Krõõdal ei ole mitte kellelgi, ka mitte tema Lambasihvril. Pearu ja Lambasihvri esiklapsed on pojad Joosep ja Karla. Peale nende on Pearul veel lapsi. Vanim poeg Joosep abiellub Andrese vanima tütre Liisiga; Pearu ei kiida seda heaks ja jätab Joosepi talust ilma, kuid annab noortele kaasa oma õnnistuse ja rikkaliku kaasavara. Talu pärib teine poeg Karla ja tema abikaasa Ida. Selleks ajaks on Pearu juba voodihaige ja tunneb muret, et Pearu suguvõsa veri kaob Vargamäelt, kuivõrd Karlal on vaid tütred ning poeg, kes on õnnetuse tagajärjel invaliidistunud.

Kui põdur Pearu tunneb romaani V köites, et surm on lähedal, püüab ta saavutada kontakti Mäe Andresega, et viimasedki tüliküsimused surivoodil ära klaarida. Andres aga ei ilmu Pearu ette ega lähe ka tema matustele.

Pearu kujutamisel on kasutatud keskmurdelist keelt.

Pearu prototüübiks on Tammsaare kunagine naabrimees Jakob Sikenberg. [2]

2019. aasta filmis "Tõde ja õigus" mängis Pearut Priit Võigemast.

2016. aastal A. H. Tammsaare muuseumi, Vikerraadio ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu korraldatud "Tõe ja õiguse" lugejate lemmiktegelase hääletusel valiti Pearu teisele kohale.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Vaino, M.Irratsionaalsuse poeetika A. H. Tammsaare loomingus, 2011.
  2. Treier, Elem. Tammsaare elu härra Hansenina.Tallinn, 2002.
  3. "Rahva lemmiktegelane "Tões ja õiguses" on Krõõt" kultuur.err.ee, 30. oktoober 2016
Viitamistõrge: Rühma "" <references>-siltide vahel oleval <ref>-sildil nimega "Vaino, M, 2011" puudub sisu.