Orasheinasilmik

Orasheinasilmik
Orasheinasilmik
	;
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Lülijalgsed Arthropoda;
Klass	Putukad Insecta;
Selts	Liblikalised Lepidoptera;
Sugukond	Koerlibliklased Nymphalidae;
Perekond	Orasheinasilmik Pararge;
Liik	Orasheinasilmik;
Binaarne nimetus
	Pararge aegeria; Linnaeus, 1758

Orasheinasilmik (Pararge aegeria) on koerlibliklaste sugukonda ja silmiklaste alamsugukonda kuuluv liblikas.

Nimetuse etümoloogia

Orasheinasilmik on saanud oma nime tiibadel paiknevate silmataoliste laikude järgi ning ka seetõttu, et tema röövikud toituvad peamiselt kõrrelistel, eriti orasheinadel. Ladinakeelses nimetuses aegeria viitab vanarooma mütoloogiast tuntud Egeriale, keda kujutati targa nümfina ja kuningas Numa Pompiliuse nõuandjana. Egeriat seostati metsade, allikate ja varjuliste salupaikadega. Orasheinasilmik elab samuti peamiselt varjulistes metsades ning liigub sageli hämarates metsaservades ja puude all.

Välimus ja tunnused

Orasheinasilmiku tiibade siruulatus on 35–45 mm. Tiibade ülakülg on rohekaspruun ning sellel paikneb mitmeid heledaid kollakaid või valkjaid laike. Eestiival leidub rohkem heledaid laike, tagatiival paiknevad need peamiselt kesk- ja välisalal. Eestiiva tipus on üks ning tagatiiva välisalal tavaliselt kaks kuni kolm heleda tuumaga musta silmlaiku. Tiivaservad on pruunikaskollaselt kirjud. Eestiiva alakülg on samuti rohekaspruun ja meenutab mustrilt ülakülge, kuid heledad laigud on suuremad. Tagatiiva alakülg on pruunikaskirju ning selle keskala piiravad kaks põhivärvusest tumedamat sakilist joont. Tagatiiva välisalal paikneb kolm kuni viis väikest kollakat silmlaiku, mida ümbritseb tumepruun sõõr.^[1]

Eestis esinevatel isenditel on tiibade ülakülje heledad laigud tavaliselt valkjad, neid on käsitletud alamliigina Pararge aegeria tircis^[2].

Elupaik

Orasheinasilmik on metsaliik, kes elab varjukates okas-, leht- ja segametsades. Ta on üks väheseid Eesti päevaliblikaid, kes eelistab lennata puude all. Seal liigub ta sageli väikeste maapinnani ulatuvate päikeselaikude ümbruses ning peatub aeg-ajalt valgustatud kohtades. Seetõttu võib teda kohata ka metsasihtidel, -lagendikel ja muudes metsa päikeselisemates osades.^[1]^[2]

Neid liblikaid näeb õitel vaid harva. Sagedamini toituvad nad väljavoolavast puumahlast, lombiveest või küpsete viljade mahlast.^[3]

Levila

Euroopas on orasheinasilmik laialt levinud Vahemere maadest kuni Skandinaavia ja Soome keskosani. Eestis on ta levinud kogu maal, kuid on pigem vähearvukas ning teda kohtab peamiselt sobivates varjulistes metsades.^[1]

Lennuaeg

Liblikad lendavad tavaliselt mai teisest poolest juuni teise pooleni, mõnikord ka juuli alguseni. Soojematel aastatel võib augustis esineda teine põlvkond.^[1]

Rööviku areng

Röövik on helekollane;, selja keskosas kulgevad tumedamad triibud, mida ääristab heledam joonis.^[3] Kuni 2,5 cm pikk.^[4]

Röövikud toituvad mitmesugustel kõrrelistel, näiteks nurmikad, orasheinad, sinihelmikad ja tarnad.^[1]^[5] Talvitub enamasti röövikuna, harvem nukuna.^[1] Nukud on rippnukud.

Muna
Röövik
Nukk

Viited

1 2 3 4 5 6 Õunap, Erki; Tartes, Urmas. Eesti päevaliblikad. Lk 217.
1 2 Viidalepp, J.; Remm, H. Eesti liblikate määraja. Lk 207.
1 2 Bellmann, Heiko. Liblikad. Välimääraja. Lk 130.
↑ Sterry, Paul; Mackay, Andrew. Liblikad. Lk 143.
↑ Viidalepp, J.; Möls, T. Eesti suurliblikate määraja. 1. Lk 45.

Välislingid

Orasheinasilmik andmebaasis eElurikkus

[:0-1] 1 2 3 4 5 6 Õunap, Erki; Tartes, Urmas. Eesti päevaliblikad. Lk 217.

[:1-2] 1 2 Viidalepp, J.; Remm, H. Eesti liblikate määraja. Lk 207.

[:2-3] 1 2 Bellmann, Heiko. Liblikad. Välimääraja. Lk 130.

[4] Sterry, Paul; Mackay, Andrew. Liblikad. Lk 143.

[5] Viidalepp, J.; Möls, T. Eesti suurliblikate määraja. 1. Lk 45.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]