Opus spicatum

Opus spicatum tellisladu

Opus spicatum ladu looduskividest

Opus spicatum tellislaos 16. sajandi alguse vahvärkmaja Canterburys Kentis on näide varauusajast

Opus spicatum on müürilao tüüp, mida kasutati Vana-Rooma ning Bütsantsi arhitektuuris ja mis jätkus keskajal eelromaanikas ja romaanikas, aga ka hiljem; see kujutas endast telliste, kiviplaatide või tahutud kivide ladumist kalasabamustris.

Sageli kasutati seda ladumisviisi dekoratiivsel eesmärgil, tavaliselt sillutistes ja põrandates, aga ka mustriribadena või täitemustrina seintes. Konstruktsiooniliselt on see nõrgem kui tavaline ladu, kuna viltu asetatud kivid võivad surve all horisontaalsuunas nihkuda. Stabiilsuse suurendamiseks vaheldati seda müüriladu kahes või kolmest kivireast koosneva tavalise horisontaalse müürilaoga.

On oletatud, et üksik opus spicatum-mustririba seinas, näiteks kirikute või elumajade puhul, võis algselt kanda tõrjemaagilist otstarvet. Selline tõlgendus võetakse kõne alla juhul, kui kalasabamustris müüriladu on ainult välisseintes või avade, näiteks akende ja uste lähedal.

Näited

Rooma arhitektuuris

• 
  Tellissillutis Traianuse turuväljakul (Mercatus Traiani)
• 
  Kalasabamustris kiviladu Rooma piirikindluse Castra Abusina müüris (Baieri)
• 
  Rooma linnamüüri jäänused Exeteris

Keskaja arhitektuuris

• 
  13. sajandist pärineva La Graverie Notre-Dame' kiriku sein
• 
  Santi Pietro e Paolo d'Agrò läänefassaad
• 
  Milano San Lorenzo apsiid kahe opus-spicatum-mustrivöödiga
• 
  Termunteni nn romanogooti telliskirik
• 
  Ratzeburgi toomkiriku lõunafassaadi detail

Mujal

• 
  Verona linnamüür
• 
  Palazzo Barberini detail Montelibrettis
• 
  Mustririba majal berberite Igherm n'Ougdali külas Atlase mägedes Marokos võib olla tõrjemaagilise otstarbega

Vaata ka

• opus reticulatum
• opus vittatum