Opsa mõis
Opsa mõis (Сядзіба Плятэраў у Опса) on mõis Valgevenes Viciebski oblastis Brasłaŭ rajoonis Opsa külanõukogus Opsa asulas.
Opsa mõisa on esimest korda mainitud aastal 1500, mil suurvürst Aleksander andis Opsa Smolenski vürstile, kelle maad olid hõivanud Moskva väed. Mõis on siiski vanem, kuna kinkekirjas on mainitud, et tegemist oli riigimõisaga. Läbi aegade kuulus see Ciechanowieckitele, Manuzzidele, aastast 1823 kuulus see aga Platerite suguvõsale. Aastal 1886 kuulus mõisale 9434 tiinu maad.[1]
Sealse mõisakompleksi rajas Feliks Plater. Ehitustööd algasid aastal 1903, kompleks valmis järgmisel aastal.
Mõisa uusklassitsistlik peahoone asub Opsa järve kaldal. Peasissekäigu mõlemal küljel on kahekorruselised risaliidid. Paraadissekäigu juures on hoone ühekorruseline, sissekäiku ehib kahe sambaga portikus. Hoone katus oli algselt sindlitest, mõlemal pool portikust asusid vintskapid. Maja juurest laskusid alla järve äärde kaskaadina kujundatud trepid, järve kõrge kallas oli muudetud terrassideks, millel kasvavad sirelid. Lisaks peasissekäigule olid ka veel järve kohal asuvale terrassile viiv uks ja kaks ust maja otstes kujundatud kaarekujulise ülaosaga portaalidena, ülejäänud uksed olid tavalised. Sissepääsusid ehtisid pilastrid. Hoone seinad olid rajatud rustikas.
Peahoone läheduses asub ühekorruseline kõrge maakividest vundamendiga tiibhoone, mis oli kasutusel teenijate eluruumidena. Selle peasissekäigu kohale oli rajatud tambur. Samuti kuulus kompleksi punastest tellistest jääkelder, kus hoiti jooke, piima ja aedvilju, lisaks veel tallid, aidad, laudad. Mõningate tootmishoonete trapetsikujulised frontoonid on ehitatud puitkarkassile.
Peahoone ees on muruga kaetud plats, mille külgedel asuvad kuuskede ja siberi nulgude grupid. Kaugemal on väike kuue hektari suurune park, mida läbivad mitmed alleed. Pargis kasvab 300-aastane "Napoleoni tamm" või "Murat' tamm", mille ümbermõõt on 6,2 meetrit. Pargi taga asus mõisa juurviljaaed. Nii mõisa peasissepääs kui ka juurviljaaeda viiv värav olid kujundatud püloonidena, mille tipus olid kerakujulised kaunistused. Mõisakompleksi piirab põhja poolt järve voolav oja, millest viib üle kaarsild.
Esimese maailmasõja ajal asus lossis sõjaväehaigla, samuti oli see kasutusel staabina. Pärast sõda ostis mõisa ära Poola riik, et rajada sinna põllumajanduskool. Suurem osa maadest tükeldati, mõisa juurde jäi 96 hektarit maad. Mõisas asusid klassiruumid, söökla, õpetajate korterid ja internaat, kõik kõrvalhooned olid õppetöös kasutusel. Koolis õpetati agrotehnikat, zootehnikat ja maaparandust, lisaks veel sepatööd, metallitöötlemist, ehitustöid, puusepaametit. Koolis õppis ka eestlasi.[2] Teise maailmasõja ajal kasutasid mõisakompleksi sõjaväehaiglana nii Saksa kui ka Nõukogude väed. Hiljem asus mõisas internaatkool, mille sulgemise järel hakkas mõisakompleks lagunema. Tänapäeval asub mõisakompleksis Valgevene invaliidide seltsi pansionaat.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ [http://dir.icm.edu.pl/pl/Slownik_geograficzny/Tom_VII/569 Słownik geograficzny Królestwa Polskiego, Tom VII (Netrebka – Perepiat)
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. veebruar 2017. Vaadatud 5. veebruaril 2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]