Operantse tingimise kamber

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Skinneri kast: 2 vastuse kangi, 2 vihje valgust, 1 elektrifitseeritud põrand, 1 maja valgus ja 1 kõlar on puuri kohal

Operantse tingimise kamber (ka Skinneri kast), on laboratoorne aparaat, mida kasutatakse loomade käitumise uurimiseks. Operantse tingimise kambri lõi B. F. Skinner, kui ta õppis Harvardi ülikoolis (magistriõppes 1930. aastal ja doktoriõppes 1931. aastal). Inspiratsiooniks võisid olla Jerzy Konorski uuringud. Seda kasutatakse nii operantse tingimise kui klassikalise tingimise uurimiseks.[1][2]

Skinner lõi kambri kui variatsiooni Edward Thorndike pusle karbist.[3]

Otstarve[muuda | muuda lähteteksti]

Operantse tingimise kamber lubab eksperimentaatoritel uurida käitumise tingimist (treenimist), õpetades katseloomale selgeks rea tegevusi (nagu kangile vajutamine) vastuseks teatud stiimulitele nagu näiteks valgus- või helisignaal. Kui katseloom teostab korrektselt oodatud tegevuse, väljastab kambri mehhanism toitu või muud auhinda. Mõnedel juhtudel võib kamber karistada valede või puuduvate tegevuste eest. Näiteks selleks, et testida, kuidas operantne tingimine töötab mõningate selgrootute puhul nagu puuviljakärbes, kasutavad psühholoogid seadet, mida tuntakse kui "kuuma kasti" (heat box). Sisuliselt on tegu sama vormiga nagu Skinneri kast, kuid see kast on kahepoolne, ühel pool on võimalik temperatuuri muuta ning teisel pool mitte. Niipea, kui selgrootu liigub selle kasti suunas, mille temperatuuri saab muuta, hakkab see kuumenema. Teatud hetkeks on selgrootud tingitud püsima sellel poolel, mis ei kuumene. See efekt võib olla isegi selline, et kui temperatuur on maha keeratud madalaimale tasemele, keeldub puuviljakärbes endiselt kuumale kasti poolele lähenemast. Sellist tüüpi aparaadid võimaldavad seega eksperimentaatoritel läbi viia uuringuid tingimise ja treenimise vallas läbi tasu/karistus mehhanismide.[4]

Struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

Kambri kestaks on kast, mis on piisavalt suur uuritava looma mahutamiseks. Kasutatavamad loomad on närilised – laborirotid, tuvid ja primaadid. Tihti on kast heli- ja valguskindel, et vältida segavaid stiimuleid.

Operantse tingimise kambrid sisaldavad tavaliselt ühte operandumit või sageli ka kahte või enamat, mis automaatselt tajuvad käitumusliku vastuse või tegevuse toimumist. Tüüpiline operandum rottide ja primaatide puhul on kahepoolsed kangid; kui katsealune loom vajutab kangi ühte otsa, liigub kangi teine ots ja suleb näiteks lüliti, mida jälgib omakorda arvuti või muu programmeeritud seadeldis. Tuvide ja teiste lindude korral on põhiliseks operandumiks klahvid koos lülitiga, mis sulgub, kui lind klahvi piisava tugevusega nokib. Teine minimaalne nõue operantsele kambrile on see, et peab olema võimaldatud meetod, esmase stiimuli (nagu toit) või tingimatu stiimuli (nagu toit, tavaliselt graanulid ja vesi) väljastamiseks. See peaks registreerima ka tingimusliku stiimuli nagu LED [5] signaali tekkimisele.

Vaatamata oma lihtsale olemusele, nagu üks operandum ja üks toitja, on võimalik uurida mitmeid psühholoogilisi fenomene. Modernsed operantse tingimise kambrid omavad mitmeid operandumeid, st mitmeid kange, kahte või enamat toiduallikat ning muid seadmeid, mis võimaldavad genereerida erinevaid stiimuleid (valgus, helid, muusika, kujud ja joonistused). Mõned konfiguratsioonid kasutavad ka LCD-paneele, et arvuti abil genereerida visuaalseid stiimuleid.

Mõned operantsed kambrid võivad omada isegi elektri all olevaid võrkusid või põrandaid, mis võimaldavad loomadele elektrišokke anda; või erinevat värvi valguseid informeerimaks, millal toit on valmis. Kuigi elektrišoki kasutamine pole võimatu, võib riikides, kus loomadel reglementeeritakse katseid, nõusoleku saamine vastavatelt asutustelt vajalik olla.

Mõju uuringutele[muuda | muuda lähteteksti]

On levinud ka linnalegend, et Skinner viis sellise eksperimendi läbi ka oma tütre peal, mis tekitas suurt vastuolulisust. Hiljem ta tütar lükkas selle küll ümber.[6]

Kasutus mängudes[muuda | muuda lähteteksti]

Mänguautomaate ja internetimänge on toodud mõnikord näidetena [7] inimeste loodud seadeldiste kohta, mis kasutavad keerulisi operantseid tugevdava stiimuli graafikuid, et autasustada korduvaid tegevusi.[8]

Kasutus sotsiaalmeedias[muuda | muuda lähteteksti]

Sotsiaalse suhtlusvõrgustiku teenused nagu Google'i, Facebooki ja Twitterit on tuvastatud kui selliste tehnikate kasutajatena, kriitikud kasutavad väljendeid nagu "skinnerlik turundus" [9] selle kohta, kuidas kasutatakse erinevaid meetodeid kasutajate hoidmiseks enda teenuse kasutajatena.

Tudengid kasutamas Skinneri kasti San Marcose Riiklikus Ülikoolis Limas Peruus

Skinneri kast[muuda | muuda lähteteksti]

On märgitud, et Skinner on ise öelnud, et ta ei soovinud olla eponüüm.[10] Ta uskus, et Clark Hull ja tema Yale'i tudengid mõtlesid välja sellise väljendi. Skinner teatas, et ta ise sellist väljendit ei kasutanud ning läks nii kaugele, et palus Howard Huntil avaldatavas töös kasutada väljendit "kangi kast" (lever box), mitte "Skinneri kast".[11]

Kriitika[muuda | muuda lähteteksti]

1960-ndate kognitiivne revolutsioon vaidles biheiviorismi vaadetele vastu ning kinnitas, et meele mustal kastil oli, kui mitte rohkem, sama palju kontrolli kui keskkondlikul sarrustusel.[12]

Kohler leidis, et primaadid tihtipeale üritavad lahendada probleeme pigem järsu arusaamaga (flash of insight) kui katse-eksituse kaudu õppimisega (trial and error learning).[13] Sotsiaalse õppimise teooria ütleb, et inimesed suudavad õppida automaatselt pigem läbi vaatlemise kui läbi isiklike kogemuste.[14]

Operantse tingimise uuringutes kasutatud loomade uurimused samuti tõstatavad üles ekstrapolatsiooni (extrapolation) küsimuse. Mõned psühholoogid väidavad, et nad ei saa loomade peal tehtud uuringuid üldistada inimestele, sest nende anatoomia ja füsioloogia on teistsugune, ning loomad ei saa mõelda oma kogemustele, kannatlikkusele, mälule ega enesemugavusele.[15]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Carlson, N. R. (2009). Psychology-the science of behavior. U.S: Pearson Education Canada, (4th ed.), p.207.
  2. Krebs, J. R. (1983). "Animal behaviour: From Skinner box to the field". Nature. 304, 117.
  3. Schacter, D. L., Gilbert, D. T., Wegner, D. M., & Nock, M. K. (2014). B. F. Skinner'i raamatus, The Role of Reinforcement and Punishment.Psychology (3. tr.), Macmillan. lk. 278–80.
  4. Menzel, R., Brembs, B., & Giurfa, M. (2007). Cognition in invertebrates, p. 403-442. http://blogarchive.brembs.net/e107_files/downloads/invert_cogn_2006.pdf
  5. Jackson, K., & Hackenberg, T. D. (1996). Token reinforcement, choice, and self-control in pigeons. Journal of the Experimental Analysis of Behavior, 66, 29–49.
  6. http://www.snopes.com/science/skinner.asp
  7. Hopson, J. (2001). Behavioral game design. Gamasutra.
  8. Coon, D. (2005). Psychology: A modular approach to mind and behavior. Thomson Wadsworth. p. 278–279.
  9. Davidow, B. Skinner marketing: we're the rats, and Facebook likes are the reward. The Atlantic. Viimati külastatud 9. mai, 2017. https://www.theatlantic.com/technology/archive/2013/06/skinner-marketing-were-the-rats-and-facebook-likes-are-the-reward/276613/
  10. Skinner, B. F. (1959). Cumulative record (1999ed.), Cambridge, MA: B.F. Skinner Foundation. p. 620.
  11. Skinner, B. F. (1983). A Matter of Consequences. New York, NY: Alfred A. Knopf, Inc. p. 116, 164
  12. Miller, G. (2003). The cognitive revolution: a historical perspective. Trends in Cognitive Sciences, 7, p. 141.
  13. Kohler, W. (1924). The mentality of apes. London: Routledge & Kegan Paul.
  14. Bandura, A. (1977). Social learning theory. Englewood Cliffs, NJ: Prentice Hall.
  15. McLeod, S. (2007). Skinner-operant conditioning. Viimati külastatud 9. mai, 2017. http://s3.amazonaws.com/academia.edu.documents/44186702/Skinner.pdf?AWSAccessKeyId=AKIAIWOWYYGZ2Y53UL3A&Expires=1494685019&Signature=cl3Qb%2FEsflIaWkg8rFJ6gKlwzWs%3D&response-content-disposition=inline%3B%20filename%3DSkinner_-_Operant_Conditioning.pdf

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]