Ooperifantoom (film 1925)
|
See artikkel räägib 1925. aasta filmist; romaani kohta vaata artiklit Ooperikummitus, teiste tähenduste kohta artiklit Ooperifantoom (täpsustus) |
| "The Phantom Of The Opera" | |
|---|---|
 | |
| Režissöör |
Rupert Julian Lon Chaney vanem Ernst Laemmle Edward Sedgwick |
| Stsenarist |
Gaston Leroux Elliott Clawson Raymond Schrock Bernard McConville Jasper Spearing Richard Wallace Walter Anthony Tom Reed Frank McCormack |
| Operaator |
Milton Bridenbecker Virgil Miller Charles Van Enger |
| Peaosades |
Lon Chaney vanem Mary Philbin Norman Kerry Arthur Edmund Carewe Gibson Gowland |
| Toimetaja |
Edward Curtiss Maurice Pivar Gilmore Walker |
| Produtsent | Carl Laemmle |
| Filmistuudio | Universal Pictures |
| Aasta | 1925 |
| Esilinastus | 6. september 1925 |
| Kestus | 93 minutit |
| Riik | USA |
| Keel | inglise (tummfilm) |
"Ooperifantoom" (originaalpealkirjaga "The Phantom Of The Opera") on 1925. aasta USA tummfilm.
Sisu
[muuda | muuda lähteteksti]Film põhineb Gaston Leroux' romaanil "Ooperikummitus".
Pariisi ooperiteater Palais Garnier müüakse uutele omanikele. Pärast allakirjutamist mainitakse neile müstilist kummitust, kes ooperiteatrit terroriseerib. Uued omanikud peavad algul seda naeruväärseks, kuid peagi peavad nad tõdema, et tegemist ei ole naljaga. Salapärane fantoom nõuab, et ooperites esineks senise Carlotta asemel nooruke Christine Daaé. Aga kui tema nõudmisi ei täideta, siis juhtuvad õnnetused, mille käigus nii mõnigi elu lõpu leiab.
Salapäraseks fantoomiks osutub Christine'i lauluõpetaja, keda Christine oma silmaga näinud ei olegi, kuni ühel päeval too naise enda juurde kutsub. Esmakohtumisel ei jää Christine'ile oma õpetajast hea mulje. Eriti kahtlasena tundub lauljale, et salapärane mees kannab maski. Poolenisti vastu tahtmist veab viimane naise ooperiteatri keldrisse, kus ta elab. Õpetaja hakkab Christine'ile armastust vanduma ja teatab, et nüüd jäävad nad sinna igaveseks elama. Christine taipab, et tema õpetaja ongi see paljuräägitud fantoom. Tekkinud pinge ja suurte üllatuste tõttu tüdruk minestab.
Ärgates leiab ta end ilusast toast, kus on mitu paari naistekingi, pruutkleit ja peegel, mille peale on kirjutatud Christine'i enda nimi. Samuti on fantoom jätnud talle kirja, kus keelab naisel tema maski puutuda, ja ütleb, et kui ta seda ei tee, siis elab ta õnnelikult fantoomiga koos kuni oma elupäevade lõpuni. Kategooriline keeld aga tekitab Christine'is uudishimu ja esimesel võimalusel kisub ta mehel maski eest, mille peale fantoom väga vihaseks saab. Christine palub, et fantoom laseks teda veel korra üles esinema, kui too teda nii väga armastab. Fantoom on nõus tingimusel, et Christine ei tohi seal kohtuda oma armastatu Raouliga ja peab pärast keldrisse naasma. Christine on nõus.
Suurel maskiballil otsib aga Christine kohe Raouli üles ning nad jooksevad koos ooperiteatri katusele, kus teineteisele armastust tõotavad ja põgenemist plaanivad. Kõike kuuleb pealt fantoom, kes järgmise esinemise ajal viib naise tagasi alla keldrisse. Samal ajal tuleb välja, et salapärane fantoom on Erik, põgenenud vang, iseõppinud muusik ja mustkunstimeister.
Salapolitseinik Ledoux ja Raoul sukelduvad teatrihoonealustesse käikudesse, et Erikut ja Christine'i üles leida, kuid satuvad hoopis lõksu. Pika kauplemise järel nõustub Erik nad vabastama, kuid nõuab selle eest truudust Christine'ilt. Kuna fantoomi tagaajav linnarahvas on Eriku punkrile ohtlikult lähedale jõudnud, haarab Erik naise ja jookseb tänavale, Raoul ja rahvas neile järele. Christine'il õnnestub põgeneda, Erik pekstakse läbi ja visatakse Seine'i jõkke.
Erinevused romaanist
[muuda | muuda lähteteksti]Seda filmi loetakse Gaston Leroux' romaani kõige originaalitruumaks esituseks. Nii näiteks on selles filmis ooperifantoom sündinud näodeformatsiooniga, mitte muutunud selliseks tule- või happeõnnetuse tagajärjel nagu hilisemates ekraniseeringutes. Samuti sarnaneb ooperifantoomi välimus (Lon Chaney jumestas end ise) kõige rohkem tema kirjeldusele romaanis.
Kõik romaanis olnud viited Pärsiale on kõrvaldatud. Ooperifantoom ei ole enam Pärsias õppinud, vaid selle asemel Kuradisaarelt põgenenud. Ka Ledoux pole enam müstiline pärslane ega Ooperifantoomi kunagine tuttav, vaid prantsuse salapolitseinik. Kuid see viimane muutus ei olnud kirjutatud filmi stsenaariumi, vaid tehtud alles tiitrite kirjutamise ajal.
Esialgu soovisid filmitegijad säilitada romaani lõpu, milles Erik sureb murtud südame tõttu pärast seda, kui Christine tema juurest ära läheb. Kuid eellinastuse ajal ei meeldinud selline lõpp publikule ja filmistuudio otsustas seetõttu filmile uue lõpu filmida.
Peamised osatäitjad
[muuda | muuda lähteteksti]- Lon Chaney vanem – Ooperifantoom
- Mary Philbin – Christine Daaé
- Norman Kerry – Raoul de Chagny
- Arthur Edmund Carewe – politseinik Ledoux
- Gibson Gowland – Simon Bouqet
- John St. Polis – Philippe de Chagny
- Snitz Edwards – Florine Papillon